Avicenna nime all. Ta oli laia eruditsiooniga, mitmekülgselt haritud inimene, õppinud loodusteadusi, filosoofiat, meditsiini, töötas teadlasena, olles samal ajal suurepärane arst. Tema sulest ilmus üle saja teadusliku töö. Neist ulatuslikuim ja tuntuim on 5-köiteline ’’Arstiteaduse kaanon’’, mis käsitleb kogu tolleaegse meditsiini teoreetilisi ja praktilisi aluseid. Operatsioonidel kasutas ta valutustamist oopiumi ja mandragora abil. Pahaloomuliste kasvatajte ravimisel lähtus ta põhimõtteist, mis on lähedased kaasaegsetele: varajane diagnoosimine kasvaja laialdase eemaldamisega tervetest kudedest koos järgneva põletamisega kuuma raua abil. Ta eemaldas neerukive ja kasutas elastseid kateetreid, mis olid valmistatud loomade nahast. Leetrid on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle Pärsia arst Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī (865–925) 10. sajandil. Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime hasbah
KASUTATUD MATERJALID 1. Põllumajandusministeerium 2007. Ohustatudt tõud: eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/Ohustatud_toud.pdf (27.03.2014) 2. Eesti Veterinaar-ja Toiduamet. Eesti hobune. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=97 (27.03.2014). Tori hobune. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=181 (27.03.2014). Eesti Raskeveohobune. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187 (27.03.2014). 3. Eesti Tõulooma kasvatajte Liit. Eesti Hobusekasvatajate Selts, Andres Kallaste. Hobuste aretus Eestis ja Eesti Hobusekasvatajate Selts. http://www.etll.ee/Hobused (22.03.2014) 4. Eesti Hobuse Kaitse Ühing. Eesti hobuse ajalugu. http://www.esthorse.ee/index.php? id=ajalugu (26.03.2014). Eesti hobuse aretus. http://www.esthorse.ee/index.php?id=aretus (26.03.2014) Eesti hobuse sugutäkud. http://www.esthorse.ee/index.php?id=sugutakud (26.03.2014). Eesti hobune. http://www.esthorse.ee/index
annaabi.ee 
