2 aastasi) kultuurtaimi. Põld on lage, puudeta ala. Esimesed põllud tekkisid Eestis teise aastatuhande algul eKr. Peagi muutus põlluharimine eestlaste peamiseks elatusalaks. Asustus ja põlluharimine koondus kohtadesse, kus oli viljakas muld. Kasvatati peamiselt otra, hiljem ka talirukist. Esialgu olid põllud väikesed ja liigenstatud, põldudel kasvatai erinevaid kultuure vaheldumisi. Põllutöömasinate kasutuselevõtuga tekkis vajadus suuremate põllupindade järele. Väikesed põllud ühendati, põllusiilude vahelt kaotati üksikud puud, metsatukad. Tekkisid suured üheviljapõllud. Selle tulemusel suurenes kahjurite arv ning nende tõrjeks hakati kasutama kemikaale. Põldudel kasvatavad kultuurid ja nende saagikus ning see, kuhu põld rajatakse, sõltub põllumullast.
Peale selle kasutati okstega kuuselõhendikest valmistatud karuäket (kasutati just alemaadel). Toimus ka põlispõldude laienemine seda eriti metsa arvelt. Põlispõldude väetamiseks kasutati laudasõnnikut, tuhka ja rannikualadel meremuda (adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. (Võsamaadel tehti alet ja alates 15. sajandist kütist.) Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised(kasvatai vähem) oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. (Naeris asendas keskajal kartulit, mis oli Euroopas veel tundmata. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja lauda- sõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu
Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan (tegelaskuju kannab oma süzeed , ei teki arengut, erinevate tegelaste lood põrkuvad.Peategelane vaesunud vürst Lev Mõshkin, nimetatud ka Jeesus Kristuse maapealseks tegelaseks.Autor tahtis kujutada üdini head inimest, kes parandaks maailma läbi headuse. Vürst nagu valge vares, ohverdada ennast , et teistel oleks hea.Kõige suurem ohver - ohverdab oma armastuse.Nastasja Filippovna - piltilus , on õnnetu, teda kasvatai Totski armukeseks. Arvas et ei vääri armastust. Vürst on armunud Aglajasse , aga teeb Nastasjale abielu ettepaneku , nähes teda õnnetult.Nastasja arvab , et ei vääri vürsti.Rogozin tapab Nastasja. Mõskin oli loo peategelane , kes oli Sveitsist ravilt tulnud ja pidi suure varanduse saama. Rongis oli Lebedev ja Rogozin ka.Mõskinil hakkas Nastasjast kahju , tegelikult armastas ta Aglajat. Nastasjale tundis kaasa. Nastasja tuned olid ära ostetud , seepärast põlgas ta ühiskonna ära
annaabi.ee 
