seni, kuni näeme, et teine sööb sõrmedega. Imestame, kas need inimesed ei tea, et kätega öömine on ebahügieeniline? Teine jälle teab sama põhjendatult, et puhaste kätega söömine on palju hügieenilisem kui noa ja kahvliga, mida on kasutanud teisedki inimesed. Uut kultuuri õppides on tark seda võrrelda oma kultuuriga: nii hakkad enam mõistma oma kultuuri ja süveneb arusaamine teisest kultuurist. Inimest ümbritsevad kultuurimüürid, mis eraldavad teda teises kultuurikeskkonnas kasvanutest. Need müürid on keel, käitumiskultuur, väärtushinnangud, maailmapilt jmt. Igaühel on kogemusi sellest, kuidas kultuurimüürid toimivad. Kui oma kodumaal kohtame väga erineva sotsiaalse taustaga inimest, tajume erinevust kohe. Õpilane, kes läheb kohtuma professoriga, võib tunda end ebamugavalt - ta ei tea, kuidas tuleks käituda. Tõenäoliselt kasutab ta professoriga kõneldes teistsugust keelt kui sõpradega vesteldes. Rikka kodu kasvandikul pole eriti midagi ühist kodutuga jne
iseärasustest. Üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Lapseeast täiskasvanuikka üleminek tähendab rea järjestikuste oskuste omandamist. Neid oskusi võib vaadelda trepina, kus iga eelnev aste on ettevalmistav järgmistele. 1. Oma keha tunnetamine 2. Uute küpsete suhete saavutamine mõlemast soost eakaaslastega 3. Oma soole vastava käitumise omandamine 4. Emotsionaalse sõltumatuse saavutamine oma vanematest ja teistest täis kasvanutest. 5 .Ettevalmistumine tööalaseks karjääriks ja elukutse omandamine 6. Ettevalmistumine abieluks ja pereeluks 7.Sotsiaalse vastutuse omandamine ja ühiskonnas sotsiaalselt õigeks tunnistatud käitumise omandamine 8. Väärtushinnangute ja eetiliste normide süsteemi kujndamine. 6.7. Täiskasvanuiga. Areng täiskasvanueas omandab uue iseloomu, sest areng ei tulene enam eelkõige paljalt füüsilisest kasvamisest. Erinevates kultuurides on küpsuse määratlused erinevad.
annaabi.ee 
