annavad oma otsuse selle kohta, kas nad tervishoidlikule normile ja ülesandele vastavad. § 16. Kooliarstid valvavad koolikäikudel selle järele, et jõusolevad üleüldis-tervishoidlikud kui ka koolide kohta käivad tervishoidlikud määrused korralikult täidetaks. § 17. Kooliarstid peavad selgusele jõudma, missugust mõju iga nende alla kuuluva kooli ruumid, sissesead, õpetundide jaotus ja ülelüldse kogu kooli õhkkond kasvandikkude tervise seisukorra peale avaldavad. § 18. Juhtumisel, kui arst koolis leiab tervishoiu-vastaseid nähtusi, mis laste tervist hädaohuga ähvardavad (külm, ving, õhurike kloseti gaaside läbi jne.), on temal õigus kooli juhatajale ette 11 panna, et koolitöö ajutiselt seisma jäetaks. Sellest teatab ta otsekohe kohalikule tervishoiu- osakonnale ja koolivalitsusele, üksikasjaliselt asja seisukorda kirjeldades ja neid abinõusid ära
Tema oli üldse imelik inimene: tema kas ei saanud põrmugi aru, või ta mõistis liiga selgesti ja ühesugune häda oli mõlemat pidi. Esimese vargajahi kõrval seisis alalise kõneainena igivana ,,komade palee", nagu härra Koovi seda nimetas ja tema eeskujul ka teised. See kõneaine ei kadunud kunagi õhtueine kõlblus- ja kombeõpetusest ja alati tundus ta härra Mauruse suus värskena. See oligi aine, mida Koovi liiga selgesti mõistis, nii selgesti, et ta kord direktorile kõigi kasvandikkude kuuldes õhtueinel ütles: ,,Härra Maurus, täna teie räägite juba nii selgesti, et mul on tundmus, nagu istuksin ma komade palees, mitte aga ülal söögilauas." ,,Sest on vähe, et teie, härra Koovi, nõnda tunnete," vastas direktor siinsamas, ,,vaid minu poisid peaksid nõnda tundma, sest mitte kooliõpetajad, vaid nemad panevad komasid, ja nemad ei jäta seda enne, kui neil on sama tundmus, mis teilgi."