Kuid vähesel määral võib olla, et korralike inimeste unenäod on juhusliku inimese omadest paremad. See on huvitav lähenemine, ise olen nõus arvamusega sellest, et unenäod on inimese elus olevate sündmustega seotud, kuid ei olene kas inimesed on õnnetud või õnnelikud. Aristoteles räägib unenägude tekkimisest ja tähendusest ja selle nähtuse seostest hinge erinevate osadega teistes teostes, mis antud teema käsitluse juures arutlusele ei tule. Toitumis- ja kasvamisosal ei ole loogilise aruteluga midagi ühist,himude- ja üldse püüdluste osa kuulub aga mingil moel selle juurde, kuna kuuletub ja allub sellele nii nagu me peame loogiliseks isa ja sõprade arutlust , kuid mitte nii nagu matemaatikute oma. Seega on loogiline arutlus kahesugune: üks osa valdab seda päriselt ja iseenesest ja teine osa justnagu kuuletub. Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda mõistlikkuse ja kommetega seotuks
Tuleb siis arvata, et ka hinges pole ilmselt sugugi vähem olemas midagi lisaks loogilisele arutelule, mis ei allu sellele ja tõrgub vastu. Mille suhtes nad erinevad, pole tähtis. Nagu ütlesime, paistab ka sellel olevat loogilise arutluse juures osa. Siiski allub see vähemalt ohjeldatud inimese puhul arutlusele, tasakaaluka ja vapra puhul kuuletub see ilmselt veelgi paremini, sest on kõige suhtes loogilise aruteluga kooskõlas. Seega paistab ka mitteloogiline osa kahesugusena. Toitumis--kasvamisosal pole loogilise aruteluga midagi ühist, himude-- ja üldse püüdlusteosa kuulub aga mingil moel selle juurde, kuna kuuletub ja allub sellele -- nii nagu me peame loogiliseks isa ja sõprade arutlust, kuid mitte nii nagu matemaatikute oma. Et mitteloogiline osa allub mingil määral loogilisele arutelule, tuleb nähtavale ka veenmise ning igasuguse etteheitmise või ergutamise kaudu. Kui aga peab ka sellele osale loogilise arutelu omistama, siis on ka see
annaabi.ee 
