koolikaaslase enesetapp. Holdeni kõige silmapaistvaim iseärasus on tema ülim kriitilisus peaaegu kõigi ja kõige suhtes. Ta kritiseerib ja filosofeerib inimeste üle kes on igavad, ebakindlad. Kõige rohkem rõhutab ta võltse inimesi. Holdeni kahe maailma vahel (süütu lapsepõlv, kuhu ta jääda tahab ning julm eesootav täiskasvanute maailm) näib olevat kahenemine, kuid Phoebe teeb tema elu keerukamaks. Selle asemel, et sümpatiseerida Holdeniga kui viimane keeldub suureks kasvamaks, Phoebe vihastab venna peale. Phoebe mõistab, et suureks saamine on vajalik protsess. Phoebega võrreldes näib Holdeni ebapiisav emotsionaalne küpsus pigem lolluse kui karismaatilisusena. Tänu Phoebele näib Holdeni vaade lapsepõlvest ning lastest, kes hullavad rukkipõllul idealiseeritud fantaasiana. Phoebe on laps, Holdenist kuus aastat noorem, kuid oma vaadete ja arusaamade tõttu ei sobi ta Holdeni romatineeritud kujutlusse lapselikust süütusest.
valitseb paremini tundeid. Ta väljendab jonni mossitades ja viha sõnadega. Meelsamini ta kaitseb kui tõukab, on vastutustundlik ja hooliv. Empaatiavõime on üks kogu isiksuse omadustest. Empaatia kasv põhineb isiksuse arengule varases lapseeas: põhiusaldusele ja turvalisele iseseisvumisele. See on võimalikud vaid empaatilise hooldaja toetusel. Kasvamaks empaatiliseks lapseks vajab laps täiskasvanute malli või sõpraderühma, kus saab harjutada vastastikuse suhtlemise oskusi. Kooliealise kasvav empaatiavõime otsib väljendusteid. Laps tahab omada lemmikloomi. Ta hooldab meelsasti hobust, kanu, kassi, kuldkala, kukke või naabri koera. Kooliealine on ka innukas väikelaste hoidja. Teda huvitavad imikud ja maimikud, kes äratavad