Kaugelearenenud juhtudel kombineeritakse kõiki raviviise sõltuvalt haiguskollete hulgast ja paiknemisest. Kahjuks ei ole kaugmetastaaside esinemise korral tervistavat raviviisi olemas ja ravi eesmärgiks on lisaks elu pikendamisele ka vähist tingitud vaevuste vähendamine. Kirurgiline ravi Kirurgiline ravi on esimene valik nahamelanoomi kõikide staadiumite korral. Varases staadiumis melanoomi ravi piirdubki ainult kirurgilise kasvajakolde eemaldamisega. Kasvaja eemaldatakse koos ümbritsevate tervete kudedega. Tervete kudede eemaldamise ulatus sõltub kasvajakolde paksusest, kui sügaval nahas kasvaja on ja selle haavandumisest. Väiksemate kasvajate korral piirdub ravi pisikirurgilise protseduuriga, mis tehakse diagnostilisel eesmärgil. Suuremate kasvajate korral on eemaldamine laialdane ja sageli on vaja nahakahjustuse katmiseks nahaplastikat.
See on tingitud sellest, et kasvajal on arenemiseks palju ruumi. Kui kasvaja on sisse kasvanud kopsukelmesse või rindkereseina, kus on valutundlikud närvilõpmed, võivad tekkida valud rindkeres. Hingamispuudulikkus tekib sageli nn vähivedeliku kogunemisega kopsukelme ja 8 kopsu vahele, mis ei lase kopsul osaleda hingamisprotsessis. Iseloomulikuks protsessiks on kopsupõletiku teke kasvajakolde ümber. Raviprotseduuri järel haige seisund paraneb, kuid mõne aja pärast tekib uus kopsupõletik (Labotkin 2004). Mitteväikeserakuline kasvaja põhjustab ülemise õõnesveeni kompressiooni sündroomi teket. Selle puhul ei pääse venoosne veri pea, kaela ja ülajäsemete piirkonnast kopsu, mille tagajärjel tekib nendes piirkondades venoosne pais ja tugev turse. Sellele lisandub ka ülemäärane väsimus, nõrkus, isutus ja kurtumus
annaabi.ee 
