käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Usundilooliselt on mardi- ja kadrivitsa seostatud eluvitsaga, mistõttu see võis olla murtud üksnes osa puude küljest - nimelt mõned puud panid inimese ja looma hoopis kiduma, üksnes kask andis igal juhul tervist. Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mardipaev.php) 5. MARDIPERE Enamasti käidi ringi mardiperena, keda juhtisid mardiisa ja mardiema. Viimaste puhul oli lauluoskus ja sõnaosavus hinnatav ja vajalik omadus. Kõige tähtsam tegelane oli mardiisa. Kuid ka sellise pere liikmeil oli vabadus käituda oma väikese rolli kohaselt. Kamba suurus võis ulatuda
Hiljem tuli pereema toitude ja maiustustega, pereisa õllekannuga. Pakuti liha, värsket leiba, saia, mett ja õunu. Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Lahkudes soovisid mardid pereisale head viljaõnne, pereemale head karjaõnne, tüdrukutele head peiuõnne, poistele head pruudiõnne ning lahkusid lauldes: Rukkid kasvage, lusted kaduge, linad kasvage, ohakad kaduge, sead sirged ja siuakad, lehmad madalad, matsakad, hobused turjakad, tugevad! Mida suurem kamp mardijooksjaid, seda rohkem lapsi peremehele, rikkalikku põllusaaki ja õnnistust kariloomadele. Seda talu, kuhu marti sisse ei lastud, pidi tabama viljaikaldus ja vaesus. Mardijooks on vana rahvusvaheline komme, mis pärineb keskaegsest andidekorjamisest kloostritele. See komme tuli keskaja lõpul sakslaste kaudu ka Eestisse
Lisaks esineb üha rohkem riiklikke ja kohalikke realiteete, mis on küll majanduslikud, ent eelkõige siiski poliitilised. Kõigis kolmes sfääris toimub kiire kasv. Majandusliku ja poliitilise reaalsuse vahel haigutava lõhega toime tulla üritava ettevõtte jaoks on seega esmaseks reegliks mitte teha midagi sellist, mis majandusliku reaalsusega kokku ei sobi. Eelnevaga on tihedalt seotud veel üks hoiatus: ärge laienege ega kasvage globaalselt valdkondadesse eriti uute ettevõtete omandamise teel , mis ei sobi firma äriteooria ja üldise strateegiaga. Strateegia lubab institutsioonil olla tahtlikult oportunistlik. Kui miski näib võimalusena, kuid ei soodusta institutsiooni strateegilist eesmärki, siis pole see võimatus, vaid umbtee. Isegi kui see sobib -- või näib sobivat -- teatud rahvusliku, see tähendab poliitilise reaalsusega, on tegu ikkagi vaid segava teguriga, mis tuleb kõrvale heita
annaabi.ee 
