) Selels sfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused ja on kuni 10 km kõrgusel. 2) STRATOSFÄÄR ulatub ligi 50 km kõrguseni. kõrguse kasvades hakkab ka temperatuur tõusma, selle peamiseks põhjustajaks osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse , mille tagajärel õhk soojeneb osoonikiht tagab elu Maal. 3) MESOSFÄÄR paikneb 5085 meetri kõrgusel. Enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvadest kiiresti ning õhk on hõre. 4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11
põhjustatud kulude juhtimisel. Töös jõuti järeldusele, et suure osa hilinemiskuludest moodustavad hoopiski hilinenud reisijatega seotud kulud ning lennupersonali palgad ja muud kulud. Kuna töös leiti nii taktikalised kui ka strateegilised hilinemiskulud, siis on vajalik märkida, et taktikalised hilinemiskulud varieerusid väga tugevalt sõltudes kulustsenaariumist (madal, baas ja kõrge), lennukitüübist ning hilinemise pikkusest. Võib väita, et hilinemisaja kasvadest suureneb ka hilinemise piirkulu. Strateegilise hilinemiskulu arvestati võrdseks puhverminuti kuluga ning tolle väärtus ei muutunud hilinemise suurenedes või vähenedes. Puhverminutite lisamise arv lennugraafikusse sõltus konkreetse lennuettevõtte soovidest ning tavadest. Teoorias põhjendati vajalike puhverminutite arvu sellega, et nende kulu peaks võrduma või olema väiksem eeldatava taktikalise hilinemiskulu maksumusega
annaabi.ee 
