"Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" Nendest küsimustest võib teha valiku. 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? 2. Agnese isa nimi. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kaks võimalust. 7. Gabrieli kasuvennad. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? 9. Kes oli Siim? 10. Miks karjatas Agnes unes "Gabriel"? 11. Mis oli Gabrieli isa nimi? 12. Mis oli Gabrieli ema nimi? 13. Millise jõe orus asus Gabrieli kodu? 14. Millised asjad andis isa Gabrielile? 15. Mis ametit pidas Gabrieli kasuisa? 16. Millal kasutas Agnes relva? Jutusta. 17. Kelle vastu sõdis Ivo ja palju tal mehi oli? 18. Kuidas kutsuti Ivo? 19. Miks laskis Gabriel Ivo meestel end siduda? 20
Tommy ema andis ära vanaema serviisi, et see maha müüa. 2.Lõunavahetund kestab 45 minutit ja poisid mängivad kaarte. 3.Tal ei olnudki seda plaani, aga ta väljus tuletõrjehäire ajal klassist viimasena ja märkas, et õpetaja Annika oli rahaümbriku lauale jätnud. Ta lihtsalt pistis selle endale põue. 4.Lasila on rattahoidla. 5.Isal on uus naine Ulrika ja isal on temaga kaks poega. Tommyl pole seal õiget kohta, kus olla. Ulrika on tema vastu ükskõikne ja kasuvennad kaebavad tema peale ilmaasjata. 6.Tommyle meeldib tüdruk, aga too pole temast huvitatud. Kribu küsis seda tüdruku käest järele. Tommy kahtleb, et Kribu on Emelie uus peika, aga Kribule meeldib hoopis Mathilda. Siis leiab Tommy, et Emelie polegi enam nii armas. 7.Klassijuhataja Annika tuli oma ema juurde, aga Tommy arvas, et ta on Sveniga mestis. Annikal oli järgmisel päeval kaelas uus kallis kaelakee ja poiss arvas, et ta sai selle Svenilt. 8
Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima...
Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima.
Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima.
Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes on ta isa, ja elab viletsuses. Gabriel läks Rootsi isa otsima...
» Andres raputas küll umbusklikult pead, aga peotäis kulda ja Gabrieli tõsine, julge olek mõjusid niipalju tema peale, et ta kauemini vastu ei tõrkunud. Meeste abil valmistas Gabriel puuokstest ja lehtedest kanderaami, tõstis Agnese, kes uimastusest toibudes ja Gabrieli enese juures nähes vagusalt kõik enesega teha laskis, raami peale ja palus mehi enesele kandmise juures kordamööda abiks; teised kargasid hobuste selga ja rong liikus talupoegade laagri poole. 9. KASUVENNAD. Schenkenbergi laager seisis Jägala jõe läänepoolsel kaldal, sel köhal, kus Viru- ja Järvamaalt tulevad teeharud, praegune Narva ja Piibe maantee, kokku jooksevad. Laagri üldine pilt oli ütlemata kirju. Mitmetaoliste ja mitmekarvaliste telkide vahel sõelus ning käratses hulk mehi, kes oma välispidise kuju poolest enam röövlite kui korrapäraste sõjameeste moodi olid. Mõned olid veel endises eesti talupoja riides, teised rootsi ja vene sõjameeste mundris, kolmandad