August Kitzberg "Libahunt" autor Andres Martinson. Blog: http://goo.gl/KCgdZ August Kitzberg "Libahunt" Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud
Laste adopteerimine oli toimunud 25,3% juhtudest kohe pärast sündi, 50,6% juhtudest esimese eluaasta jooksul, 12,8% juhtudest teisel eluaastal ja 11,3 pärast teist eluaastat. Kohtutest koguti andmed kokku 65 516 bioloogilise vanema, kasuvanema ja kasulapse kohta. Hiljem lülitati valmist välja need indiviidid, kelle kohta käiv mingi oluline informatsiooni oli puudulik. 4000 meessoost adopteeritu kohta saadi järgmisi tulemused. Kui ükski bioloogilistest ega kasuvanematest ei olnud kurjategija, siis selliste adopteeritute hulgas esines kriminaalset käitumist 13,5%. Kui üksnes adoptatiivvanemate hulgas esines kriminaalsust, siis kasulaste vastav näitaja oli 14,7%. Juhul aga, kui üksnes bioloogilisetel vanematel tuvastati kriminaalsus, siis lastest 20% fikseeriti kriminaalsus. Kõige kõrgema kuritegeliku käitumise esinemise näitajaga olid need adopteeritud lapsed, kelle nii bioloogilised kui ka kasuvanemad olid kriminaalsed. Vastav näitaja oli 24,5%
Laste adopteerimine oli toimunud 25,3% juhtudest kohe pärast sündi, 50,6% juhtudest esimese eluaasta jooksul, 12,8% juhtudest teisel eluaastal ja 11,3% pärast teist eluaastat. Kohtutest koguti andmed kokku 65 516 bioloogilise vanema, kasuvanema ja kasulapse kohta. Hiljem lülitati valimist välja need indiviidid, kelle kohta käiv mingi oluline informatsioon oli puudulik. 4000 meessoost adopteeritu kohta saadi järgmised tulemused. Kui ükski bioloogilistest ega kasuvanematest ei olnud kurjategija, siis selliste adopteeritute hulgas esines kriminaalset käitumist 13,5%. Kui üksnes adoptiivvanemate hulgas esines kriminaalsust, siis kasulaste vastav näitaja oli 14,7%. Juhul aga,kui üksnes bioloogilistel vanematel tuvastati kriminaalsus, siis lastest 20%fikseeriti kriminaalsus. Kõige kõrgema kuritegeliku käitumise esinemise näitajaga olid need adopteeritud lapsed, kelle nii bioloogilised kui ka kasuvanemad olid kriminaalsed (vastav näitaja oli 24,5%)
annaabi.ee 
