ilmingud on toimunud juba keskajas. Järgnevas peatükis antakse põgus ülevaade Eesti alternatiivrahade ajaloole ning Eestis paberikujul levivale neljale tuntumale alternatiivrahale. Peatüki lõpus esitatakse autori poolne hinnang, milliseid võiksid olla Eesti alternatiivrahade tuleviku perspektiivid. 2.1 Ajalugu Eestis on keskajast peale levinud nn kodurahad, mis kujutasid endast ametliku rahaga samal ajal käibel olnud piiratud kasutusulatusega alternatiivrahasid. Kodurahana levis näiteks veskiraha, mille kodanik sai jahvatusmaksu tasumise eest linnakassast ning mille ettenäitamisel võis linna veskis vilja jahvatada. Uuesti tulid kodurahad kasutusele 19. sajandi lõpul koos tööstuse arenguga ning hakkasid levima nn. vabrikurahad, mida vabrikutöölised said kasutada oma vabriku territooriumil, vabrikuga seotud kaupmeeste juures ning linnakassades ja -seltsides. Raha väljastati kas palgana või lisatasuna hea töö eest
(seda siis läbi sõrestikulise riiuliplaadi). Nõudepesuruumidesse soovitatakse sõrestikulisi riiuliplaate, et vesi võimalikult kiiresti neilt ära valguks. Kraanikausid Töölaudades olevate kraanikausside suurus sõltub töökohasuurusest ja tähtsusest. Sisustuse valmistajatel on 6-8 erinevat standardkraanikausi suurust. Kraanikausse vajatakse juurvilja eeltöötluse ja katlapesu juures -suured kraanikausid. Küpsetusseadmete juures on piisav väiksem, millel oleks piisavalt suure kasutusulatusega segisti suuremate nõude tarvis. Kõige väiksemaid kraanikausse vajatakse kätepesuks. 7 Kraanikausside juurde kuuluvad tavaliselt sõelad, kuulsegistid ning veesulgemiskraan (torustiku juures). Riiulid Seinariiulid peaksid olema reguleeritavad, nii et riiuliplaatide vahekõrgust saaks soovi korral muuta. Toiduvalmistamisruumides saab riiulitelt ja restidelt töövahendeid mugavamini kätte
annaabi.ee 
