·rauatootmine kohapeal · uute künnimaade massiline rajamine. Vanemal rauaajal asustatud peale KaguEesti kõik meie viljakamad maad. 4. 13. sajandil (keskmine ja noorem rauaaeg) kõrgustike jätkuv kultuuristamine. Ürgkogukondliku korra lagunemine, linnuse süsteemi lagunemine, muistse haldusjaotuse teke. Iseloomulik sellele ajale oli: · põllumajanduslikuks kasutuseks sobivamad suuremad alad; · uutele üksikperedele jäid enamasti väikesed kasutussobilikud maad. Mõisa suurmaavalduste kujunemise periood (13.19. sajandi lõpp) Maastiku iseloomustas: · külad paiknesid kesk põllumajandusmaad; · põllud ja rohumaad olid jagatud siiludeks; ·kolmeväljasüsteem · mõisadele kuulus enamus maad, mis paiknesid suurte massiividena; · mõisa suurus 28, harvem 2530 adramaad. Adramaa ühe adrarakendiga talu põllumaa suurus, hiljem pindala ühikuna väga erinev 840 ha.
Ametnikud kasutaksid meelsasti ka juhtnööride ja määruste abi, eriti näiteks võõrapäraste nimede registreerimisel (Mõistlik 2001: 71). Kasutusel olevate nimevariantide rohkust arvestades oleks taoliste loetelude olemasolu igati põhjendatud: ajajärgul, kui uusi nimesid või eri keelte kirjapilte tuleb erinevaid infokanaleid pidi juurde tohutul määral, on ametnikul peaaegu võimatu teada, missugused variandid on küll võõrapärased, aga olemas ja kasutussobilikud. Arvestada tuleb ka, et sündide registreerimisega tegelevad nt valdades väga erineva ettevalmistusega ja nimevaistuga inimesed, kelle kogemus keskustes igapäevatööna nimede registreerijatele alla jääb. Kõigi isikunimeküsimustega peaks tegelema uus isikunimeseadus, mille koostamise nägi ette juba perekonnaseaduse § 140. Aastast 1995 alates on Keeleamet (praegu Haridusministeeriumi keeleinspektsioon) korraldanud
annaabi.ee 
