esinemine) ja on selliseid, milles surve puudub (nt argisuhtlus). 1 NB See tekst on loengukonspekt. Palun sellele konspektile oma töödes MITTE viidata. Kui on vaja viidata mingile seisukohale või faktile, mis siin esineb, siis palun pöörduda minu poole ja ma annan vajaliku allikaviite. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |2 Teine eristus on erinevate kasutussituatsioonide alusel. Siin lähtutakse sellest, et keelelisi valikuid mõjutavad või on nendega korrelatsioonis kasutusolukorra erinevad omadused (suuline või kirjalik, argine või avalik-ametlik jne). Selliseid allkeeli nimetatakse registriteks (register; vt Biber, Conrad 2009). Tavalised registrid on näiteks suulise spontaanse argisuhtluse keel ehk argikeel, asjaajamiskeel jms. 2 Kolmas on eristus, milles keeleliste valikute mõjuriks või aluseks on keele kasutajate
Kasutajakeskne planeerimismetodoloogia sisaldab järgmisi etappe: · kasutajate valimit esindava grupi või kogu loomine. Valimi võib lugeda esindavaks, kui tema koosluse valimisel arvestatakse erinevaid rolle ja eesmärke, mis võiksid panna kasutajat saidi vastu huvi tundma. Valimi hulgas peavad olema puuetega kasutajad, et oleks võimalik testida sisu juurdepääsetavust; 26 · kasutussituatsioonide loomine: määratletakse saidi kontekst, eesmärk ja suhtlusreziimid. Nende kasutussituatsioonide põhjal toimub saidi planeerimine, loomine, selle hindamine ning pidev kaasajastamine ja parandamine; · arengu kavandamine: valim annab saidile hinnangu erinevate keerukate kasutussituatsioonide põhjal. Hindamise eesmärk on uute nõuete ja uute eesmärkide määratlus. Uute eesmärkide määratlemine peaks olema pidev ning toimuma läbi
annaabi.ee 
