• elustuma ’ellu ärkama; virguma, elavnema’ Paronomaasia Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o. sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm. johtuv kõlasarnasus. Tähenduskirjeldus Tähenduskirjeldus peaks silmas pidama järgmisi aspekte: • kirjeldatav denotaat (ekstensioon) • tavateadmine denotaadi kohta (intensioon) • kasutaja (kõneleja või kuulaja) • kasutussituatsioon • kasutatav keelesüsteem Kitsas ja lai tähenduskirjeldus • tähenduskirjelduse kitsad mudelid püüavad hõlmata vaid denotaadi olulisimaid, eristuvamaid omadusi • laiade mudelite puhul pööratakse tähelepanu ka entsüklopeedilisele teadmisele, arvesse võetakse ka konnotatsioonid ja stilistilised karakteristikud Lekseemi sisestruktuur Leksikoniüksuse sisestruktuur hõlmab järgmisi komponente: • foneetiline kuju (fonoloogilised tunnused)
Osa lekseeme on monoseemilised e ühetähenduslikud; paljud lekseemid on aga mitmetähenduslikud e polüseemilised. Nt hambumus 'hammaste vastastikune asetus' on monoseemiline, ägedus seevastu polüseemiline (emotsionaalne seisund; `toredus' hinnanguline). Termineid püütakse säilitada monoseemilistena, et tagada termini läbipaistvus, ehkki see on paiguti raske. Keele ökonoomsuse printsiipi järgides muutub enamik sõnu keelekasutuse käigus polüseemseks (kontekst ja kasutussituatsioon võimaldavad eri tähendustel vahet teha). Seega peab vastuvõtja tegema pidevalt kontekstuaalseid valikuid. Keeles juba olemas olevale sõnale uue tähenduse andmine on ühtlasi kõige lihtsam viis uute lekseemide loomiseks). lPolüseemiat tekitab inimeste loomupärane tung loova, kujundliku keelekasutuse poole. Polüseemiat toetab inimese meelepidamisvõime mingis seoses tuntud sõnale lisandunud tähendust on lihtsam meeles pidada kui suurel hulgal uute tüvede tähendusi meelde jätta
annaabi.ee 
