Fifth level 1. Paankanupp 2. Andmete lugemise nupp asetada lugeja märgisest ca 3 cm kaugusele ning hoida nuppu all 1 sekundi jooksul 3. Otsevalimisnupp turvafrma juhtimiskeskusesse (telefon) Active Guardi lugeja aku Lugeja aku kestab tavaliselt 2 päeva, sõltuvalt lugeja kasutussagedusest, GSMsignaali tugevusest, testsignaalide sagedusest jne. Aku tühjenemisest annab märku valgussignaal ning häiresignaal operaatori konsoolis. Active Guard tarkvara Lihtne, selge graafiline lahendus. Kõik lugejad konfigureeritakse eraldi ning seotakse vastavate objektide ning märgistega. Kõik signaalid jooksevad ühte operaatori konsooli, kus neid on kerge teenindada eelisjärjekorras teenindatakse juhtumid e. paanikad, tegasihelistamise nõuded, raportite puudumised jm
Orgaanilisi väetisi on kõige parem anda rajamise ajal künni alla. Pikaajalistel rohumaadel võib anda sõnnikut ja komposte sügisel pealtväetisena, mis on eeskätt oluline muldade bioloogilise aktiivsuse tõstmiseks. Vedelsõnnik pealtväetisena lohisvoolikseadmega või mulda viidult paikmanustusseadmega. Lämmastikväetiste vajadus (norm) ja efektiivsus sõltub liblikõieliste osakaalust kamaras, mulla omadustest, niite- või kasutussagedusest, niisutusest jm. Liigsete N-annuste kasutamine (üle 80...100 kg/ha N) kasut. võib suurendada nitraatide sisaldust rohusöödas ning tasakaalust välja viia mulla mikrobioloogilise tegevuse. PK- väetiste normid sõltuvalt planeeritavast saagist ja mulla väetustarbest. Optimaalne andmise aeg on rohumaade rajamisel künni alla, pikaajalistel rohumaadel aga sügisel peale kasutuse lõppu pealtväetisena. N-väetised on soovitav rajamise ajal anda 2...3 aasta norm korraga. 44
Orgaanilisi väetisi on kõige parem anda rajamise ajal künni alla. Pikaajalistel rohumaadel võib anda sõnnikut ja komposte sügisel pealtväetisena, mis on eeskätt oluline muldade bioloogilise aktiivsuse tõstmiseks. Vedelsõnnik pealtväetisena lohisvoolikseadmega või mulda viidult paikmanustusseadmega. Lämmastikväetiste vajadus (norm) ja efektiivsus sõltub liblikõieliste osakaalust kamaras, mulla omadustest, niite- või kasutussagedusest, niisutusest jm. Liigsete lämmastikuannuste kasutamine (üle 80…100 kg/ha N) kasutamine võib suurendada nitraatide sisaldust rohusöödas ning tasakaalust välja viia mulla mikrobioloogilise tegevuse. PK- väetiste normid sõltuvalt planeeritavast saagist ja mulla väetustarbest. Optimaalne andmise aeg on rohumaade rajamisel künni alla, pikaajalistel rohumaadel aga sügisel peale kasutuse lõppu pealtväetisena. Fosforväetised on soovitav rajamise ajal anda 2…3 aasta norm korraga.