3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema · Abstraktse tähendusega sõna või sõnaühend <-> üldistatud/mentaane rühm, mõiste bioloogiline ema 3
laps teise käände lõppu (nt aiana pro aiani), ning sõnade kasutamise algvormis (nt tigu pro teo, õis pro õit). Eesti keele spetsiifikast tulenevad morfofonoloogilised vead, mis avalduvad morfeemivariandi vales valikus või moonutamises (nt lindi pro linde, siilisel pro siilidel, sigad pro sead) (Padrik 2006). Sülla (2011) leidis oma töös, et alaaliaga lastele valmistab sarnaselt eakohase arenguga lastega kõige rohkem raskusi väikese kasutussagedusega oleva ja rohkete lõpuvariantidega mitmuse osastava käände vormide kasutamine. Lisaks on SKAP lastele eakohase arenguga lastega võrreldes raskem rajava käände vormi kasutamine. Teiseks oluliseks probleemiks SKAP lastel on häälduspuuded, mis on neil raske- mini korrigeeritavad kui sekundaarse alakõnega lastel ning püsivad ajaliselt kauem (Pad- rik, 2006). SKAP lastele on iseloomulik see, et vead samal lapsel ei ole püsivad, vaid on muutlikud (Padrik, 2006)
annaabi.ee 
