Sedasi saadud komposiitmaterjali nimetatakse kiudbetooniks. Kiudude lisamisega suurendatakse betooni paindetõmbetugevust ja löögikindlust ning pääsetakse vajadusest kasutada tavaarmatuuri. Väheneb ka pragude tekke võimalus, mis on tingitud betooni kivistumisel toimuvast mahukahanemisest. Kiudude kasutamine betoonis ei võimalda küll pragude teket ära hoida, kuid suur eelis on seegi, et silmaga nähtava makroprao asemel tekib mitu mikropragu, mis ei avalda mõju põranda kasutusomadustele. Võrreldes klassikalise armeeringuga annab kiudbetoon eelise ka tulekahju korral. Teatavasti hakkab betoon kuumuse mõjul lagunema. Kui tuli on jõudnud kaitsekihi hävimise tulemusel tõmbetsoonis asuvate armatuurvarrasteni, võivad need kuuma mõjul katkeda ning konstruktsioon kaotab püsivuse. Kiudbetooni puhul on armatuur jaotunud ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses. Kuumuse mõjul kiudbetoonikiht küll väheneb, kuid tõmbepinged jaotatakse vastavalt ristlõike muutumisele
ehedal kujul. Kuna vasest tööriistad nürinesid kiiresti, õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugevam materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Tänu parematele kasutusomadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. 6 Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise ning ei toodetud enam ainult oma tarbeks. Tekkis eraomand, suhukonnasidemed
väljakujunenud kasulikkus juhul: (1) kui keskmiste oskustega isik saab viivitamata ja 65 Ameerika Ühendriikide Patendi- ja Kaubamärgiamet (ingl k United States Patent and Trademark Office). 66 D. Almeling (viide 45), lk 14. 67 Ibid, lk 15. 68 Ibid. 22 takistusteta aru selle leiutise kasulikkusest, tuginedes siis leiutise välistele või kasutusomadustele; (2) kui leiutis on eriomane, märkimisväärne ja usutav.69 Praktilisuse leiutise standart on madal ning kasutatakse harva, peamiselt mehaaniliste ja elektriliste leiutiste puhul. Sellest hoolimata on siiski just keemia ja biotehnoloogia jaoks tegu probleemküsimusega, kuna vastavate valdkondade leiutiste kasutus ja kasulikkus on tihti umbmäärane ning ebakindel.70 Ühendriikide föderaalkohtu lahend Ziegler illustreerib selgelt