male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid
male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis aga küllaltki spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimesel toota rohkem kui üksnes oma tarbeks. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid