Märgid on vahetatavad millegi erineva vastu. Samas võib sõna vahetada idee vastu või võrrelda mingi teise sõnaga. Kõnealustel asjadel pole iseomast, ,,sisseehitatud" olemust. Just väärtused loovad niisiis erinevuste süsteemi ehk keele. Nt. Liiklusmärk kui füüsiline märk, on nähtav objekt tähistatav. Märgi tähendus on tähistatav. Üks tähistaja võib omada ka mitut tähistatavat. Nt punane värv. Keele ühiskondlik iseloom- keele kasutusnormide ja üksikindiviidi kõnetegevuse vaheline seos. Durkheimi sundusseadus- (iga sotsiaalne fakt on sunduslik) Saussure lingvistilise märgi motiveeritavus- Kui suhtes tema poolt kujutatavasse ideesse on tähistaja vabalt valitud, siis, vastupidi, suhtes sellesse keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. (Arbitraarne?) 8)Struktuuri mõiste - Struktuuri defineeritakse kui mudelit, mis vastab kolmele tingimusele (J. Viet, J. Piaget 1968):
10-kroonise omaväärtus (st tema loomiseks kulutatu hind) on väiksem, kui 10 krrooni, kuid antud süsteemis on tema rolliks just etendada10-kroonist väärtust. Just väärtused loovad niisiis erinevuste süsteemi ehk keele. Tähistaja/tähistatav Näiteks liiklusmärgi puhul on märk kui füüsiline, nähtav objekt tähistaja. Märgi tähendus on tähistatav. Üks tähistaja võib omada mitut tähistatavat. Nt punane värv Keele ühiskondlik iseloom. Keele kasutusnormide ja üksikindiviidi kõnetegevuse vaheline seos Durkheimi sundusseadus (iga sotsiaalne fakt on sunduslik) Saussure lingv. märgi motiveeritus: Kui suhtes tema poolt kujutatavasse ideesse on tähistaja vabalt valitud, siis, vastupidi, suhtes sellesse keelekollektiivi, kes teda kasutab, on tähistaja mitte vaba, vaid pealesunnitud. F. de Saussure Ühikute omavaheline seos keelesüsteemis 2 tüüpi suhted süsteemi liikmete vahel -- süntagmaatilised ja assotsiatiivsed
annaabi.ee 
