2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0. Bluetooth'il on kasutaja seisukohalt kolm tähtsat omadust: see on traadita ühendus, see on odav, ühendus luuakse automaatselt ja kasutaja ei pea sellele osutama tähelepanu. Bluetooth töötab sagedusribal 2,45 GHz, mis on ette nähtud tööstus, teadus ja meditsiiniseadmetes kasutamiseks ilma kasutusloata. Vastastikuste häirete vähendamiseks kasutatakse Bluetooth levis signaale võimsusega kuni 100Mw. Bluetooth'i seadmete jaotus väljundvõimsuse järgi: 1 max väljund 100mW, võimsustase 20dB. 2 2,5mW, 4dB. 3 1mW, 0dB. Väikese kasutatava signaalivõimsuse tõttu on Bluetooth seadmete töökaugus tavaliselt kuni 10m ja võib ulatuda 100mni. Signaalitugevus võimaldab ühendust pidada ka erinevates ruumides paiknevate seadmete vahel
2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0. Bluetooth'il on kasutaja seisukohalt kolm tähtsat omadust: see on traadita ühendus, see on odav, ühendus luuakse automaatselt ja kasutaja ei pea sellele osutama tähelepanu. Bluetooth töötab sagedusribal 2,45 GHz, mis on ette nähtud tööstus, teadus ja meditsiiniseadmetes kasutamiseks ilma kasutusloata. Vastastikuste häirete vähendamiseks kasutatakse Bluetooth levis signaale võimsusega kuni 100Mw. Bluetooth'i seadmete jaotus väljundvõimsuse järgi: 1 max väljund 100mW, võimsustase 20dB. 2 2,5mW, 4dB. 3 1mW, 0dB. Väikese kasutatava signaalivõimsuse tõttu on Bluetooth seadmete töökaugus tavaliselt kuni 10m ja võib ulatuda 100mni. Signaalitugevus võimaldab ühendust pidada ka erinevates ruumides paiknevate seadmete vahel
10.2003 haldusasjas 3-3-1-62-03, punktid 10 ja 11; RKHKo 20.10.2005 haldusasjas 3-3-1-34-05, punkt 8). Kasutusloa olemasolu võib puudumine osutuda vägagi oluliseks, kui ehitis on kindlustatud ja sellega juhtub mingi õnnetus. Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega võib kasutusloa puudumine osutuda argumendiks, miks kindlustusandja võib kahju hüvitamisest keelduda. Kasutusloata hoonet ei oleks võinud ju üldse kasutada ning seega ei oleks võinud tekkida ka õnnetust, mille põhjustas ebaõigesti paigaldatud elektrisüsteemi kasutamine, vmt. Kasutusloa olemasolu või puudumine on teatud määral oluline ka kinnistu, mille koosseisus ehitis on, tagatisel laenu taotlemisel. Siiski on siiani määravamaks osutunud ehitise reaalne, kinnisvara hindajale nähtuv seisukord, mitte niivõrd kasutusloa olemasolu fakt. Kasutusloa taotlemine