täiendavaid vahendeid. Laenu summa kantakse, kas laenusaaja arvele osadena või otseselt finantseerimisobjekti kontole. Liisingfinatseerimine Tegemist on pikaajalise finatseerimise hübriidvormiga, kus kombineeritakse pikaajalise laenu tingimused ja vara järelmaksuga müügi tingimused. Kasutatakse nii vallasvara, kui ka kinnisvara tehingutes. 2 liiki: Kasutus- ja kapitaliliising. Peamine erinevus on vara arvestuses. Kasutusliisingu perioodil maksab liisija liisingmakseid, mis sisaldab ka intressiosa. Maksele lisandub käibemaks. Tavaliselt jäävad vara hoolduskulud liisingu andja kanda ja lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa
Liisingufirma kannab müüjale üle kogu kauba maksumuse. 5. Müüja annab liisitava vara üle rentnikule. Seejuures sõlmitakse vara üleandmise-vastuvõtu akt ja tehakse vajaminevad juriidilised toimingud (nt autoregistris). 6. Rentnik kindlustab liisitava vara. 7. Rentnik maksab liisinguperioodil liisingufirmale regulaarseid liisingumakseid. 8. Liisinguperioodi lõpul läheb kapitaliliisingu puhul vara omandiõigus üle rentnikule ja kasutusliisingu puhul tagastab rentnik liisitud vara liisingufirmale. Rendilepingu sõlmimisel lepitakse kokku ka vara jääkväärtus (salvage value, residual value). Mida kõrgem see on, seda väiksemaks osutuvad hiljem rendimaksed. Vara jääkvääruseks võib olla ka null. Tavaliselt on rendimaksed annuiteetsed. Liisingumakse arvutamise metoodikaid on mitmeid. Alljärgnevalt esitatakse kõige traditsioonilisem.
annaabi.ee 
