(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping ja krediidilepingud (võlaõigusseaduse 22. peatükk, § 396 jj) on üürilepingu kõrval kahtlemata üks kõige kesksemaid kasutuslepingui 11. Üürilepingu mõiste Kõige levinum ja kõige laiema kasutusalaga lepinguliik kasutuslepingutest on üürileping. Üürilepinguga kohustub üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (VÕS § 271). Sellest määratlusest lähtuvalt on üürilepingul äärmiselt lai rakendusala. Üürilepingut võib sõlmida kõikvõimalike asjade kasutusse andmiseks. Üürilepingu poolteks on vastavalt üürileandja ja üürnik. VÕS ei sätesta üürilepingule, sh eluruumi üürilepingule, kohustuslikku vormi.
Pantija vara igasugusest vähenemisest või vähendamisest või varale sissenõude pööramisest või arestimisest. Pandipidaja nõudel peab Pantija andma Pandipidajale koormatud vara kohta ka muud teavet, mis on vajalik tagatise väärtuse kindlakstegemiseks. 3.3. Pantija kohustub koheselt teatama Pandipidajale kommertspandiga koormatud varal, selle olulistel osadel või päraldistel lasuvatest või tekkivatest koormatustest, üüri-, rendi- ja muudest kasutuslepingutest või õigustest. 3.4. Pantija on kohustatud kindlustama Pandi Eseme oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas Pandipidajat rahuldavatel tingimustel. Nimetatud kindlustuslepingut võib Pantija muuta, lõpetada või lubada kindlustuseandjal lõpetada üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Pandi eseme täieliku või osalise hävimise korral on Pandipidajal õigus saada oma valdusse kindlustushüvis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse. 3.5
annaabi.ee 
