Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustuse hoidmiseks ning kavas on sisustada paar töökohta esmaste analüüside teostamiseks, mis aitaks paremini korraldada kalandus- ja merebioloogiaalaseid välitöid. Samuti peab ülikool äärmiselt oluliseks head juurdepääsu merele.
lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
kohustus valdamise ja kasutamise eest maksta igakuiselt ettenähtud tasu. Lepingu sõmimise hetkest sai Y Z-lt ka seadmed ja sai nendega tööle hakata. Millise lepingu liigiga võis Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul olla tegemist ja kas nimetatud sisuga leping oli leping, mille sõlmimist soovis Y ka tegelikult ? Y ja Z vahel sõlmitud lepingu puhul oli tegemist ilmselt ostu-müügilepinguga. Sisuliselt oli tegemist teise liigi lepinguga - kasutuslepinguga, konkreetsemalt rendilepinguga, kuna vastavalt VÕS § 339. Rendilepingu mõiste - Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Ülesannes on öeldud, et lepingu sõmimise hetkest sai Y Z-lt ka seadmed ja
annaabi.ee 
