hinnaarvutustes või paiknevad omaette positsioonides. Nende puhul tuleb teada peale põhilise kulunormi ka kasutuskorda. kui on 1 kasutuskord M5 kui on 2 ,väheneb kulunorm kasutuskordade arvu kordselt, kuid tuleb arvesse võtta kadu. Näiteks: Kilpraketise tööd Teoreetiline kulunorm 1 m²/1 m² Täiendav kulunorm 15% Kasutuskordade arv 7 1 / 7 × 15 = kulunorm ühele kasutuskorrale Eristatakse tehnilisi ja tootmislikke kasutuskordi. Tehniline kasutuskord mitu korda võib materjali kasutada tehnilise vastupidavuse mõttes. (Kadumeid ei teki, tuleb lõpuks välja vahetada). Tootmislikud kasutuskorrad kas kogemuslik või teoreetilise ja ehitusliku kulunormi suhe. Rakendatakse , kui iga korraga materjali hulk väheneb. Võtab arvesse teatava materjali lisa kasutuskorra jaoks. Maksumuse leidmiseks : korrutatakse kulunorm vastava materjali hinnaga.
Sellised on näiteks reisikulude meetod ja hedonistlike hindade meetod. Reisikulude meetodit on arendatud eriti puhkealade väärtuse hindamiseks, mis baseerub indiviidi tegelikule käitumisele, näiteks puhkeala kasutamisele. Meetod hindabki vaid puhkeala kasutamisest saadavate hüvede väärtust, mitte puhkeala olemasolu väärtust. Idee on selles, et puhkealale sõitvate inimeste kulutused annavad pildi sellest, millise väärtuse nad annavad ala ühele kasutuskorrale. Reisikuludesse kuuluvad nii rahalised kulud (näit bensiin) kui ajakulu. Rakendades meetodit hinnatava puhkeala külastuste arvule, tuletatakse nõudlusfunktsioon, milles külastaja aastaste külastuste arvu selgitatakse külastuste kulude, substituut-alade pakkumise ja külastaja omadustega. Nõudlusfunktsiooni abil saab arvutada külastuskorra väärtuse. Selgitamiseks olgu esitatud hüpoteetiline näide. Ühes regioonis on puhkekoht (näit
annaabi.ee 
