külge saab. Semantika haru võik solla see, mis uurib konkreetse väljenduse taga olevat sisu, aga samal ajal uurib ta ka märki märgisüsteemi raames, mis omakorda selle sisu üksühest vastavust hakkab mõjutama · süntaktika uurib,kuidas märkide teksti kokkupanemine hakkab nende tähendust mõjutama. E kui märke üksteise külge paneme, hakkavad need märgid üksteist mõj tähenduse tasandil · pradigmaatika uurib tähenduse sõltuvust kasutajast ja kasutuskontekstist veel probleemne nähtus Denotatsioon/konnotatsioon · e otsene tähendus ja kaudne tähendus · läbi aja olnud mitmeid katseid nende vastavust mudeldada, sobitada · konnotatsioonist rääkides,kui mei lon Saussire märgimudel,ksu sõna ja idee, siis selle mudeli järgi saam see märk ise väljendusaluse elemendiks uuele tähendusele e PUU konnotatsoon saam olla uus tähendus e konnotatiivne tähendus ei asenda algsest tähendust vaid asub selle
,,Lühidalt öeldes ei peotu metafoor keeles, vaid viisis, kuidas me üht valdkonda läbi teise kontseptualiseerime". · Ennekõike võetakse kriitiliselt vaatluse alla traditsiooniline figuratiivne-sõnaline eristamine. See on seotud M.Reddy töödega 1979. kes avastas keeles üüratu metafoorsete ülekannete pagasi. · Arvati, et on olemas sõna-sõnalised semantilised ühendid, mis pole semantilised. Nüüd on selge, et see sõltub kasutuskontekstist ja sellest, kuidas me neid sõnu kasutame. Mida rohkem konkreetsest/füüsilisest kontekstist sõna eraldub, seda enam on kogu kõne inimese puhul metafoorne. · Meie mõistus on olemuslikult kehastunud. konkreetsetes suhtlussituatsioonid hakkavad mõjutama meie keelekasutust. · Mõtlemine on alateadlik. see kuidas me midagi edasi anname on toimiv alateadlike protsesside kaud. · Abstraktsed kontseptsioonid on metafoorsed.
annaabi.ee 
