- Energeetilised varud on praktiliselt ammendamatud kehalise töö korral - Väheintensiivsel kestval aeroobsel tööl soodne energiaallikas - Ainevahetuses moodustub rohkem vett võrreldes süsivesikute ja valkudega Miinused: - Rasvkude on kehas ebasoodsates paiknemiskohtades Lihastest kaugel - Energia vabanemine toimub mitmes etapis. Esmalt on rasvad vaja lagundada glütserooliks ja rasvhapeteks, alles siis lähevad rasvhapped mitokondritesse - Sama kasutuskoguse korral vajab rasvade lagundamine rohkem hapnikku võrreldes süsivesikutega, sest rasvade endi koostises on hapnikku väga vähe - Alla teatud piiri keha rasvavarud langeda ei tohi - Vanemate inimeste rasvavarude intensiivsel lõhustamisel kasvab mürgituse oht, sest rasvkoesse talletunud mürgid vabanevad (üle poole kilo nädalas kaotada ei tohi) - Rasvkude ise on energeetiliselt väheaktiivne - Valkude ainevahetuse eripära Valgud: Eripära:
Aunas tohib hoida vaid tahesõnnikut ning mahus, mis ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Maapind, millel sõnnikuaun paikneb, peab olema tasane ja suurvee eest kaitstud. Et toitaineid ei lenduks, tuleb sõnnikuaun katta vettpidava materjali või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, saepuru- või puitlaastukihiga. Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta ning see võib mahutada ainult ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskoguse. Sõnnikuaun ei tohi olla veekogule, allikale või karstilehtrile lähemal kui 100 m. Sõnniku tootmine ilma sõnnikuhoidlata tuleb kõne alla vaid vabapidamislautades sügavallapanul peetavate loomade puhul. Selline laut peab mahutama aastase sõnnikukoguse. 92. Veiste transportimine vähem kui kahe nädala vanuseid vasikaid ei tohiks transportida. Kaldteed, mida mööda peavad loomad peale- või mahalaadimisel üles või alla minema, peavad olema mittelibeda pinnaga ning