1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk,
muutuvad kulud/tooteühikute kogus+püsikulud/tooteühikute kogus ehk (muutuvkulud+püsikulud)/toodanguühikud. 1. Traditsiooniline omahinna metoodika. Tooteühiku omahind=muutuvad kulud/ühikute hulk+püsikulud/plaaniline ühikute hulk. Paraku toodud valem eeldab ühtlast ja kõrget tootmisvõimsuste koormatust ja praktiliselt elimineerib tootmisvõimsuste muutuste või kasutusintensiivsuse muutuste mõju. 2. Tegevuspõhine omahinna leidmise metoodika. Tegevuspõhine kuluarvestus on kulujuhtimise meetod, mis mõõdab kulukandjate (tooted, teenused, kliendid) kulusid ettevõtte tegevuse ja äriprotsessi kaudu. Tegevuspõhine kuluarvestus: · Seob ressursikulud tegevusega · Seostab tegevuskulud toodete, teenuste ja/või klientidega · Analüüsib kulude ja kuluobjektide vahelisi seoseid.
(Vt. loeng nr 2.1 lõpus on mingid võrdlevad "tabelid", millest ma ei saanud suurt midagi aru) 1.2 Keskkonna taluvusvõime Säästev kasutus tähendab keskkonna ja selle elustiku kasutamist piirides, mis taastuvate loodusvarade puhul ei ületa nende taastumisvõimet (taastootmisvõimet) ja taastumatute loodusvarade puhul jääb piiridesse, mis tagab nende kättesaadavuse ajani, kui neid on võimalik asendada taastuvatega. keskkonna taluvusvõime (keskkonnamahutavus) - keskkonna varude kasutusintensiivsuse piirväärtus, mille ületamisel kahjustuvad loodusvarade omadused ja keskkonnafunktsioonide toimimine. Näiteks pinnase tallamiskindlus (turismivoogude kavandamisel), veekogu isepuhastumisvõime (looduslike biopuhastite kasutamisel). bioloogias tähenduses oleks see aga ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama)
annaabi.ee 
