on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse loomiseni sageli just seetõttu, et vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuse printsiibist tulenevalt kõigile osalisriikidele ehk on kantud kõigi osalisriikide huvidest saada mingit hüve või kanda ühiselt mingit kohustust. 18. Teiste riigi sise- ja välisasjadesse mitte sekkumise printsiip. 84. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui · Sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning · Sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist. 19. Inimõiguse austamise printsiip. 85. kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Praeguseks on kujunenud inimõiguste
Tavaõiguse normi tekkimist tõendavad näiteks ÜRO 1970. a deklaratsioon, Manila dekl, Nicaragua Case. Printsiip kohustab riike bona fide püüdma lahendada tülisid rahumeelselt. Samas on vajalik riigi nõusolek rahumeelse lahendamise meetodi valikul. Tülide rahumeelse lahendamise viisid on kirjas ÜRO põhikirja artiklis 33: läbirääkimised; head teened; vahendus; lepitus; uurimine; rv-d vahekohtud; rv-d kohtud. Mittesekkumine. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning kui sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist. Pärast II maailmasõda on põhimõtet oluliselt kujundanud: a) jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keelustamine (varem võis riik oma huvide kaitseks kasutada jõudu või