majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. Järgnevatel aastatel karmistunud turvanõuete tõttu suurenesid hüppeliselt tuumajaamade ehituskulud, samas langes uraani hind ja konsolideerus selle turg. Uusi reaktoreid ehitati sel perioodil peamiselt ainult Aasia riikides, kus lähtuti India teadlase H.Bhabha väljendatud põhimõttest: ,,ükski energia pole energia puudumisest kulukam" (i.k., no energy is more expensive than no energy). Arendustööd ohutuse, võimsuse ja kasutusefektiivsuse suurendamiseks, kütuse paremaks ärakasutamiseks, jaamade julgeoleku ja pikema tööea kindlustamiseks on siiski jätkunud. Tulemuseks on II põlvkonna reaktorite olulised täiustamised ning järgmise III / III+ põlvkonna reaktorite, nagu ABWR, EPR, AP-1000, Advanced CANDU (jt) väljatöötamine. Näiteks ajavahemikul 1980 2002, kui uute ehitatud reaktorite arv vaevu asendas suletavate arvu, suurenes tuumaelektritoodang kütuse parema kasutuse ja muude uuenduste tõttu 60 %.
1. Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Millal on see negatiivne?SKE=FS-H, siis kui hingamine suurem 2. Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe suhteline süsiniku kasutuse bilanss.SKE=FS/H 3. Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Väljenda matemaatiliselt kogu taime suhteline süsiniku kasutuse bilanss.Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)- H(juured) . Suhteline: SKE=∑FS/∑H 4. Pane suhtelise süsiniku kasutusefektiivsuse pingeritta erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid.rohttaimed2..4 puud3...4 (männik väheviljakal mullal 4, männik väetatud niiskel mullal 2,48) 5. Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne? Mis siis saab?pimedal ajal.hingamine suurem kui fotosüntees 6. Nimeta vähemalt kolm ühikut kasvu hindamiseks.kogu FS,hingamine,varud 7. Mis on kasvu ja produktsiooni vahe. Kirjelda seda matemaatiliselt.kasvul on juures(-varud-suremine) 8
2 Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe suhteline süsiniku kasutuse bilanss. SüsinikuKasutamiseEfektiivus=Fotosüntees/Hingamine (SKE=FS/H) 3 Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)-H(juured). Väljenda matemaatiliselt kogu taime suhteline süsiniku kasutuse bilanss. Suhteline: SKE= ΣFS/ΣH 4 Pane suhtelise süsiniku kasutusefektiivsuse pingeritta erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid Sõltuvus kasvukeskkonnast (aastaringne summa ööpäevastest) *igihaljad taimed soojas, niiskes kliimas (näit subtroopikas) *igihaljad taimed sesoonse FS aktiivsusega (tänu külmale, kuivusele, lühikesele päevale osal aastast) Heitlehised taimed, kes *täielikult kasutavad lehtedega aastaaega niisketes tingimustes (näit. parasvöötme heitlehised)
Millal on see negatiivne? Süsiniku Kasutamise Efektiivus = Fotosüntees-Hingamine SKE=FS-H 2. Väljenda matemaatiliselt üksiku lehe suhteline süsiniku kasutuse bilanss Süsiniku Kasutamise Efektiivus = Fotosüntees/Hingamine SKE=FS/H 3. Väljenda matemaatiliselt kogu taime absoluutne süsiniku kasutuse bilanss. Väljenda matemaatiliselt kogu taime suhteline süsiniku kasutuse bilanss Absoluutne: SKE=FS-H(lehed)-H(tüvi)-H(juured) Suhteline: SKE= S FS/SH 4. Pane suhtelise süsiniku kasutusefektiivsuse pingeritta erinevate kasvukohtade erinevad taimegrupid Rohttaimed 2..4 puud 3...4 (C4 taimedel 10...20; vetikatel ja veetaimedel 5...10; C3 maismaataimedel 3...5) 5. Millal on kogu taime absoluutne süsinikukasutus negatiivne? Mis siis saab? Pimedal ajal, toimub rakuhingamine 6. Nimeta vähemalt kolm ühikut kasvu hindamiseks. Kogu FS, hingamine, varud 7. Mis on kasvu ja produktsiooni vahe. Kirjelda seda matemaatiliselt. Produktsioon=kogu fotosüntees-hingamine
[7] Järgnevatel aastatel karmistunud turvanõuete tõttu suurenesid hüppeliselt tuumajaamade ehituskulud, samas langes uraani hind ja konsolideerus selle turg. Uusi reaktoreid ehitati sel perioodil peamiselt ainult Aasia riikides, kus lähtuti India teadlase H.Bhabha väljendatud põhimõttest: ,,ükski energia pole energia puudumisest kulukam" (i.k., no energy is more expensive than no energy). [7] Arendustööd ohutuse, võimsuse ja kasutusefektiivsuse suurendamiseks, kütuse paremaks ärakasutamiseks, jaamade julgeoleku ja pikema tööea kindlustamiseks on siiski jätkunud. Tulemuseks on II põlvkonna reaktorite olulised täiustamised ning järgmise III / III+ põlvkonna reaktorite, nagu ABWR, EPR, AP-1000, Advanced CANDU (jt) väljatöötamine. Näiteks ajavahemikul 1980 2002, kui uute ehitatud reaktorite arv vaevu asendas suletavate arvu, suurenes tuumaelektritoodang kütuse parema kasutuse ja muude uuenduste tõttu 60 %. [7]