Uue praktikamaja ja peahoone projekteeris Sirkel ja Mall OÜ, ehitustöid teostas Bauschmidt OÜ. 2014 aasta novembris alustati õppetööd uues renoveeritud koolihoonete kompleksis. Kompleks koosneb Tallinna Ehituskooli peahoonest, praktikahoonest ja kolmest ühekorruselisest õppehallist. Pärnu maanteega külgnev Ehituskooli peahoone on kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. praktikamaja koosneb kahest maapealsest ja ühest keldrikorrusest. Kasutusalane pind on 3295,0 m² , mida on tunduvalt rohkem kui vanas kompleksis. Peahoone välisfassaadi üldmulje pärast uuenduskuuri on lihtne. Kasutatud on helehalli krohvipinda ja tumedat telliseimitatsiooni. Peamaja katus ja aknad on samuti tumedad. Uuenenud hoones muudeti ka ruumide paigutust, suurendati laoruumide pindala, loodi uusi õppeklasse, lisandus keldrikorrus ning kujundati hoonet ümbritseva territooriumi haljastust
Maastikuarhitektuuri mõiste, selle kujunemine Eestis ja mujal. Üldplaneering - üldplaneeringu aluseks ja sisuliseks koostisosaks on regiooni sotsiaal-majanduslik arenguprogramm, - iga tegevust arendatakse seal, kus on selleks soodsamad looduslikud eeldused või suurim sotsiaalne tellimus. Üldplaneering võimaldab vallal või linnal paika panna oma arenguprioriteedid. Detailplaneering - tehakse funktsionaalsete tsoonide detailsem kasutusalane uurimus, - sageli ühendatud maastikukujunduslike projektidega. Detailplaneering koostatakse üldplaneeringus kavandatu elluviimiseks ning see on projekteerimise ja ehitamise aluseks mingil konkreetsel territooriumil. Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja on ühtlasi lähiaastatel kavandatava ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringu koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade
avaldused. Maastik jaotatakse loodusmaastikuks ja kultuurmaastikuks. Loodusmaastik on alus, millele inimene oma esteetilisi tõekspidamisi ja väärtushinnanguid järgides on kujundanud ja kujundab kultuur- maastikku. Kultuurmaastik on seega erinevate inimpõlvede jäljed looduses. Maastike looduslikud omadused on tinginud nende kasutuse iseloomu. Viljakate muldadedega alasid on kasutatud aastasadu põllumaadena. Liivastel ja kivistel aladel on aga kasvanud mets. Sellel põhinebki maastike kasutusalane liigestus: Metsa -, põllumajandus-, tööstus-, kaevandus-, puhkemaastik jne. Reeglina muudab inimtegevus maastikku vaesemaks. Erinevate maastikke säilimist ja liikide elutingimusi ohustab loodusvarade ulatuslik kasutamine. Eesti maastiku mitmekesisus tuleneb mitmete looduslike ja poollooduslike taimekoosluste säilimisest paljudes maastiku tüüpides. Tähelepanu väärne on ka meie mitmekesine soo- ja ulatuslik metsamaastik. Suurel osal ülejäänud Euroopast on need aga kadumas.
annaabi.ee 
