II maailmasõjas leidis see tehnoloogia kasutust ka suuresti sõjanduses, mis tõi kaasa palju inimkahjusid Nagasaki ja Hiroshima näidetel. Selle aasta (2009) seisuga on maailmas kasutusel 435 tuumareaktorit, moodustades kokku üle 12% ülemaailmsest elektrienergiavajadusest. Tuumaenergia kasutamine kogub populaarsust eelkõige arenenud riikides, kuna peale suure ja kalli arendustöö, on tegu ka suhteliselt loodustsäästva alternatiiviga. Selle tootmisviisiga saadud energia ületab kasutegurilt mitmeid kordi fossiilsetest kütustest tuleneva energiahulga. Tingituna suurest kasutegurist, tekib ka loodusele kahjulike toksilisi aineid minimaalselt, kuna väikese koguse uraani lõhustumisel lõpptulemusena saadud energiahulk, on piisavalt suur. Inimkonnale on toonud tuumaenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks suurt kasu; suurtel ja rikastel riikidel ei ole ka probleemiks kaasata suuremahulisi arendustöid tuumajaamade ehituseks
Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane elektriauto ei ole kasutegurilt ega läbisõidult võrreldav sisepõlemismootoriga varustatud autoga. Teisalt ei pea elektriauto kogu võrdlust välja kannatamagi, sest ta on mõeldud kasutamiseks asulates. Antud elektriauto, mille gaasiturbiinmootor käitab generaatori, liigub vaid elektrimootori abil. Kui akud on tühjenenud 20..30% võrra, käivitub automaatselt gaasiturbiin, generaatorist läheb energia elektrimootorisse ja akudesse. Kui akud on täitunud seiskub gaasiturbiin ja auto elektrimootorid saavad
annaabi.ee 
