,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna. Eesti keelde tõlgiti see arseenina. KÕIK vees lahustuvad ja maomahla toimel lahustuvaks muutuvad arseeniühendid on väga mürgised. Looduses leidub arseeni kõige rohkem ühendeis väävli ja metallidega, aga ka puhaste kristallidena. Harilikult eristatakse metalset ehk halli ehk arseeni, kollast arseeni ning -, - ja -arseeni. Metalset arseeni lisatakse näiteks haavlite tootmiseks kasutavaile pliisulameile. Pronksiajal lisati arseeni sageli pronksisegusse (,,arseeni pronks"), mis muutis sulami raskemaks. Victoria ajastul sõid naised äädika ja kriidiga segatud arseeni, et muuta nahk kahvatumaks ning parandada näojumet. Juhuslik arseeni kasutamine toiduainete võltsimises viis 1858 Bradfordi magusa mürgituseni, mille tulemuseks oli umbes 20 surmajuhtumit. Tegelikult on arseen tohutult kasulik, sest arseeniühendeid kasutatakse
Suhtuti paljudesse autoritesse kriitiliselt, aga suhe polnud ka väga valuline. Seda näitab, et I albumi tiitellehe kõrval olevale lehele valiti Kreutzwaldi pilt. I kogust ½ autoritest kuulus vanemasse põlvkonda, nt Anna Haava, Ansomardi. Osa tekste on traditisoonilised, erilist esteetikamuutust pole. Üsna rahulik kooseksisteerimine eelneva põlvkonna autoritega. Järgnevates albumites olukord muutub, sest seal juba antakse ruumi ennekõike moodsamat esteetikat kasutavaile autoreile. 2 esimest albumit – 1905 ja 1907 – on seotud romantismiga, kudi I albumis on juba Aaviku Baudelaire ja dekadentismuse tutvustus: 1 esimesi moodsa kultuuri tutvustus. Hiljem järgnevad Aaviku Baudelaire-tõlked. III ja IV album esindavad Noor-Eesti kõrgperioodi: noored autorid on edasi liikunud, süvenenud moodsa kunsti vooludesse. Nooreestlaste looming haakub impressionismi, ekspressionismiga. Tasapisi opositsioon teravneb, üsna selgelt tuleb naturalismi vastandseisukoht.