1, heeringaliste puhul 0.11-0.12, tursa puhul 0.13 ahvena puhul 0.14 ja lesta puhul 0.16. Niidi diameeter (d, mm) ei mõjuta nakkevõrgu puhul mitte ainult selle tugevust ja vastupidavust vaid mõjutab oluliselt ka püügi efektiivsust. Viimasele mõjub samuti ka se, kas niidikis on monokiud, punutud niit või hoopis monofilamentkiust niit, erinevused leiavad aset eriti nn. pehme kehaga kalade püügil (näiteks vimb). Teisalt sõltub kala regeerimine nakkevõrgule samuti otseselt kasutatatav niidi nähtavusest, mistõttu loogiliselt peaks olema niit niiivõrd peenike, kuivõrd see mehaaniliselt on mõeldav. Tegelikult mõjub siin lisaks nähtavusele aga ka niitide poolt tekitatavd hüdrodünaamilised väljad, mis sõltuvad niidi materjalist ja struktuurist ning ka rakenduskoefitsientidest (pingetest niitides). Valdavalt valitakse niidi diameeter suhtest d/A = 0.005 0.02 (9.2)
suure tugevusega (kuni mitusada A) eletrivool. Eletrivoolu tõttu pulbriosakesed vahel tekib minikaarleek, pulber kuumeneb kuni sideaine sulamiseni ja surutakse kokku kuni poorsuse täieliku kadumiseni. Protsess kestab mõnest minutist kuni 0,5 tunnini. Kuumpressimine grafiitpressvormides võimaldab küll saada poorideta sulameid, kuid protsess on vähetootlik ja töömahukas. Tooriku saab grafiitvormist kätte vaid grafiidi mahatreimise teel ja seetõttu on pressvorm kasutatatav ainult üks kord. Pikkade varraste ja torude saamiseks kasutatakse plastifitseeritud pulbrisegu ekstrudeerimist (extrusion). Selleks eelnevalt plastifitseeritud (plastifikaatori kogus o kuni 10 kaalu%) puistatakse ekstruuderisse ja kuumutatakse (kuni 50 C) ning surutakse läbi silma. Pikki vardaid ja torusid paagutatakse spetsiaalse konstruktsiooniga paagutusahjudes