73 X68.87Y4.19 Y11.04 X65.92Y12.00 Y10.00 X59.18Y17.53 X64.52 X40.39Y6.35 X66.04 X20.32Y45.97 X28.19 X18.54Y42.16 X25.40 X37.08Y21.59 X50.80 X65.99Y1.10 X70.01Y1.09 X1.60Y6.10 X12.89Y6.20 X17.93Y5.50 X37.43Y4.55 X34.92Y2.89 X16.00Y9.14 Y16.76 X1.00 X3.50Y16.82 X6.00Y16.76 X8.50 X11.00 X13.50 X8.50Y9.14 X3.50Y9.20 X1.00Y9.14 X6.00Y9.20 X11.00 X13.50Y9.14 X7.70Y6.10 M10 O6.0 G77 Jootmine Enne jootma hakkamist tuleb trükkplaat pesta ära nitrolahusega. Kuna me kasutasme kampoliga tina, siis polnud kampolit eraldi vaja. Jootmine toimus enamus ajast 250' kraadi juures. Kokkuvõte Eesmärgi täitmisel tekkisid mõningad vead kuna skeemis valmistamisel ei määranud ära in+ ja in- . Skeemi valmimisel tuli välja, et kui tahad teha sellest termomeetrit, siis tuleb lisada takisti R12 ja R6.
. . + ain cnj = 1 1 1 = ai1 ( Aj1 ) + ai2 ( Aj2 ) + . . . + ain ( Ajn ) = |A| |A| |A| 1 = (ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn ) = |A| 1 = (|A|ij ) = ij = dij = ij , i, j Nn . |A| Siin me kasutasme determinantide teooria p~ohivalemit (6.5). Saime AA-1 = (dij ) = (ij ) = E = AA-1 = E. Seega konstrueeritud maatriks A-1 rahuldab v~orranditest (6.1) esimest. Lugeja hooleks j¨atame kontrollida, et maatriks A-1 rahuldab ka v~orrandit 45 AX = E. Seega oleme t~oestanud, et maatriks (6.7) on maatriksi p¨o¨ord- maatriks. Teeme n¨uu ¨d veel m~oned j¨areldused p¨o¨
. . + ain cnj = 1 1 1 = ai1 ( Aj1 ) + ai2 ( Aj2 ) + . . . + ain ( Ajn ) = |A| |A| |A| 1 = (ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn ) = |A| 1 = (|A|δij ) = δij =⇒ dij = δij , ∀ i, j ∈ Nn . |A| Siin me kasutasme determinantide teooria p˜ohivalemit (6.5). Saime AA−1 = (dij ) = (δij ) = E =⇒ AA−1 = E. Seega konstrueeritud maatriks A−1 rahuldab v˜orranditest (6.1) esimest. Lugeja hooleks j¨atame kontrollida, et maatriks A−1 rahuldab ka v˜orrandit 45 AX = E. Seega oleme t˜oestanud, et maatriks (6.7) on maatriksi p¨o¨ord- maatriks. ♠ Teeme n¨uu ¨d veel m˜oned j¨areldused p¨o¨
annaabi.ee 
