mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud
ning alustas Soome vastu sõda.Rahvasteliit kuulutas NSVL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Stalin paiskas Soome sõjaväe vastu,kelle ülemjuhatajaks oli Mannerheim, enam kui poole rohkem mehi,tanke ja lennukeid.Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ja punaarmee saamatus tõmbas stalini vallutusplaanile kriipsu peale.Nad ei suutnud Mannerheimi liini läbi murda,seda tegid nad alles siis kui Stalin oli vahetand välja väejuhi ja kasutand lisajõude. Kogu Soomet ta vallutada ei julgenud kuna soomele lubas appi tulla Suurbritania ja Prantsusmaa. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida,kuna kartsid et nende maad muudetakse suurriikide vahelise sõja tandriks.Algasi rahuläbirääkimised,1940a. 12 märts sõlmiti Moskva rahuleping. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsu ja Viiburi linna kuid neile jäi alles iseseisvus. Jätkusõda(1941-1944)
K: igal=juhul võib rääkida (.) me oleme väga huvitatud sellest J.M: kokkuvõttes on sis nii (.) on üks karp milles on: õõ andurid ja teine karp mille on äppl valmistanud selles on see äpp mis on eestis tehtud ja kõik see kokku (.) mõõdab (.) paneme siia nüüd korraks pruuni naha ka (.) ma saan aru et valge inimene võib saada kolmteist minutit siin seista aga vaatame mis juhtub kui panna siia näiteks pruuni nahatüübi (…) noooh nooh (.) palju kordi sa seda ise juba kasutand oled K: mõned korrad (.) ilusat ilma on see=aasta niivõrd vähe olnud (.) et õõ (.) et tõesti ((naerab)) võimalused loodetavasti alles tulevad J.M: täna on alles jah see kolmas ilus ilm (.) noo=nii paneme pruu:ni pruuni naha korra (.) mis ta siin arvutab nüüd kokku K: nii nüüd näitab siin kakssada kolmkend minutit mis on oluliselt pikem aeg kui õõ heleda naha puhul (.) J.M: ehk siis peaaegu kaks korda rohkem neli tundi praktiliselt (.) nii (.) vaatame nüüd
annaabi.ee 
