tegevus: 1) maapõueseaduses tingimuste seadmine, millest kaevandamisloa andmise otsustamisel oleks võimalik lähtuda (parima võimaliku tehnoloogia kasutamine jt). [1] 2. Põlevkivi kasutamise vähendamiseks vajalike õiguslike regulatsioonide rakendamine tegevus: 1) keskkonnatasude seaduse muutmine, sätestades mõjusad meetmed põlevkivi kaevandamise korral üle lubatud koguse aastas. [1] 3. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamine tegevus: 1) uuringud põlevkivi kasutamissuundade määramiseks: I etapp kriteeriumite väljatöötamine põlevkivivaru hindamiseks kvaliteedi järgi; II etapp põlevkivivaru hindamine kvaliteedi järgi uute kriteeriumite alusel. [1] 3.2. Strateegiline eesmärk 2 Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine 1.Kaevandamismahu optimeerimine Vaatamata sellele, et energiatarbimine kasvab ja kaevandamislubasid on juba antud maksimaalse aastase kaevandamismahuga kuni 23,74 mln t, tuleb põlevkivi
Riiklik huvi ei olnud aga seni konkreetselt määratletud. Riigikogu võttis 8. märtsil 2006 vastu maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega: 1) peatati enne maapõueseaduse muutmise seaduse jõustumist Keskkonnaministeeriumile, esitatud põlevkivi kaevandamise lubade taotluste menetlemine kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitamiseni. 2) luba ei anta kui taotletakse põlevkivi kaevandamiseks, kuid puudub põlevkivi kasutamissuundade kindlaksmääramiseks, sealhulgas põlevkiviõli, põlevkivigaasi ning põlevkivist toodetud elektri- ja soojusenergia kasutusvõimaluste hindamiseks, koostatud riiklik arengukava. 3) luba ei anta kui kaevandamiseks taotletava maavaravaru kasutamissuund on vastuolus põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga. 4) põlevkivi kasutamise riikliku arengukava kinnitab Vabariigi Valitsus (hiljem muudeti seda Maapõueseaduse sätet, mis käsitleb põlevkivi kasutamise riikliku arengukava
annaabi.ee 
