Kahju kindlakstegemise kuluna võib vaadelda ka tarbija poolt tehtud kulutusi ekspertiisile. Tarbijamüügi korral ei ole üldreeglina põhjust kohaldada VÕS § 132 lõiget 4, mille kohaselt juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul või saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitist. Seda seetõttu, et tarbijamüügiga ei ole tegemist juhul, kui isik kasutab ostetud asja majandus- või kutsetegevuseks või tööks. Kompenseeritava kahjuhüvitise ulatust piirab VÕS § 127 lg 3, mille kohaselt kuulub lepingu korral hüvitamisele üksnes kahju, mida müüja nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, v.a. juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (kahju ettenähtavuse reegel).
väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. (4) Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. § 134. MITTEVARALISE KAHJU HÜVITAMISE ERISUSED Üldjuhul ei saa lepingulistest suhetest mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. (1) Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või
annaabi.ee 
