Küll ei oska keegi öelda, mis on saanud eesti keelest 500 aasta pärast, kuid kui võrrelda nüüd meie emakeelt inglise keelega, näeme ka, et maailma ühel suurimal keelel, inglise keelel, on olnud palju allakäike ja suuri ohte väljasuremise ees. Keele arendamise üheks uusimaks valdkonnaks on keeletehnoloogia, mis kujutab endast eesti keelse kasutajaliidesega arvuti- ja mobiilitarkvara loomist ja kasutajate seas juurutamist. On äärmiselt oluline, et eestlane saaks ja kasutakski programme oma emakeeles. Üks suurimaid eesmärke on hetkel töötada välja eesti keelne hääljuhtimise programm, kus pole vaja klaviatuuril arvutile teavet trükkida, vaid võib selle suuliselt arvutile dikteerida. Arvatavasti umbes 5-10 aasta pärast võime kasutada Google'i tõlketeenust, mis ei tee enam eesti keelde või eesti keelest võõrkeelde tõlkides vigu. Hetkel tekivad vead sisse sõnajärgede erinevuste pärast.
sa ajad kärbsed mu toast, sa oled mu seljakatja. Ma murdun su põlve najal, sest muret on üleliia sel ja vist igal ajal, neid pole kuhugi viia." Visnapuu see-eest kasutas huvitavaid väljendeid, mis nii mõnigi kord mõtlema panid ning mida tavalises kõnepruugis ei kasutakski. Heliseva riimi saavutamiseks olid talle omased kohati kummalised moondetuletised. Samuti ei hoolinud mees eriti keelelistest seaduspärasustest: ,,Ma küünitan so suudlusi kui vihmamarja kobaraid, / sa painud minu üle nagu puu täis vilja. / Me vaiki mõlemad, kui võõrad me, ei palju kõnele / ja ometi nii omased, et tutvaks saanud hilja." Marie Under kolis oma elu jooksul üsna palju ning oli paar korda sunnitud Eestist eemal olema
kollektiivid huvitatud. Peale seda tuleb võtta ühendust mõne üritusi korraldava firmaga, keda saab usaldada, sest sellised suured üritused tuleks korraldada ikka meeldejäävad (heas mõttes), et kollektiividel oleks hiljem mida meenutada. Väikeste firma siseürituste korraldamisel teeks loosiga igakord meeskonnad, kes siis vastavalt mingi osa eest vastutaks. Meeskondade koosseis peaks olema alati erinev, et arendaks tööd kõigi eri tööliste vahel selleks kasutakski meeskondade loomisel loosimeetodit. Võimlemissessiooni rakendamiseks tuleks uurida kõige pealt ehk tööliste enda seas mõni vabatahtlik, kes on tegelenud aeroobikaga või mõne muu võimlemisvormiga ning saaks neid sessioone juhendada. Kui ei ole sellist inimest, siis teiseks võimaluseks oleks erinevate lihtsamate videokassettide/ dvd'e kasutamine. Alguses võib see töölistele tunduda kummaline ja mitte kõige meeldivam, kuid kui sellega harjutakse, siis hakatakse seda nautima.