Keemilised omadused-Vesinikhalogeenid on vesilahuses iooniline. Küllastumatust saab rünnata vaud elektrofiil, s.o prooton. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavad elektrofiili ühinemisega ja seepärast vaadeldakse neid nii, nagu oleks ründav osake elektrofiil. Vee liitumine-Prooton, mis ühineb kaksiksidemega, võib olla mis tahes happest. *Vee molekul liitus alkeeni molekuliga. Seda nim hüdraatimisreaktsiooniks, sel moel on võimalik alkeenidest alkohole valmistada. Täästuses kasutaksegi seda reaktsiooni laialdaselt. *Prooton ühines algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpuks vabanes uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitas prooton väga reageerisvõimeline vahesaaduse, mis reageerides veega moodustas alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult prooton selles reaktsioonis katalüsaator. Halogeeni liitumine-Alkeenid liituvad ka halogeenidega, eriti hästi broomi ja joodiga. Küllastumata ühendite esindajaid- Eteen ehk Etüleen CH2=CH2
(http://tech2.in.com/features/all/what-is-agps-how-does-it-work/115142) Paljude uuemate mobiiltelefonide juures on märge, mis ütleb, et telefon kasutab positsioneerimiseks A-GPS tehnoloogiat. A-GPS ehk assisteeritud GPS on mobiilioperaatoritest sõltuv süsteem, mis teatud tingimustel võimaldab kiirendada töö alustamist satelliitidel baseeruvatel GPS süsteemidel. Kõige rohkem kasutaksegi A- GPS-i mobiiltelefonides. Tehniline kirjeldus Tavalised GPS seadmed kasutavad satelliitidelt saadavaid signaale oma asukoha määramiseks kuid raskemates tingimustes, näiteks linnas, kus on palju kõrgeid betoonist, metallist ja klaasist objekte, on GPS-i töö kõvasti häiritud. Signaal eksleb majade vahel ning kasutajale võidakse kuvada vale asukoht. A-GPS proovib neid takistusi eirata erinevatel viisidel, kasutades mobiilimastidest pärinevat infot. Üldjuhul
Jahvatuspeenus iseloomustab sideaine omadusi. Mida peenem on materjal, seda parem tehiskivi tulemus jääb. Mida väiksem on kipsi jahvatuspeenus, seda väiksem on kipsi veevajadus ning seda tugevam see on. 5 Seejärel määrati kipsitaigna normaalkonsistents. Kipsitaigna normaalkonsistents on mingi kindel hulk vett, mida konkreetne kips vajab, et saada kindla konsistentsiga segu. Kipsi omadused sõltuvad lisatava vee hulgast, sellepärast kasutaksegi mõistet normaalkonsistents, mida määratakse Suttardi viskosimeetriga. Erineva veehulgaga saab erinevad tulemused. Mida rohkem lisatakse vett, seda väiksem on saadava tehiskivi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljakuivatamisega. Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi
pöördvõrdelises seoses. Järelikult on viskoossus temperatuuriga pöördvõrdelises seoses. Teisisõnu, temperatuuri kasvades viskoossus kahaneb. Valem ei kirjelda siiski täpselt viskoossuse väärtust. Teine analüüs Täpset temperatuurisõltuvust kirjeldab aga Arrheniuse valem. Arrheniuse valem on järgmisel kujul viskoossusel Siit Siit järeldub, et viskoossuse naturaallogaritm sõltub pöördvõrdeliselt temperatuurist, nagu nägime ka enne. Määramine Määramisel kasutaksegi teist meetodit. Kui me teame mitmet temperatuuri ja viskoossuse väärtust, võime koostada graafiku ja selle valemi järgi leida konstandid k.a. aktivatsioonienergia. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 11. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. Pinna vaba energia
annaabi.ee 
