kättesaadav ka mustvalgelt, näiteks kontekstist või märgistatult. 4.1. Eristage selgelt kohad, kus dokumendi teksti loomulik keel muutub mingiks tekstiekvivalendiks (nt seletiitliks). 6.1. Korrastage dokumendid nii, et neid saaks lugeda ilma laaditabeleid kasutamata. Näiteks peab olema võimalik lugeda HTML-dokumenti ka siis, kui seda pakutakse ilma selle juurde kuuluva laaditabelita. 6.2. Tagage, et dünaamilise ainese muutudes selle ekvivalendid värskendatakse. 7.1. Enne kui kasutajaagendid lubavad kasutajatel ekraani virvendust (ingl "screen flicker")reguleerida, püüdke virvendust vältida. 14.1. Kasutage kõige selgemat ja lihtsamat, saidi ainese kohast keelt. Kui Te kasutate pilte ja hüperpilte (prioriteetsus- Jah Ei Pole aste 1) kohaldatav 1.2. Looge liiaseid tekstilinke serveripoolse hüperpildi iga aktiivse osa kohta. 9.1. Looge serveripoolsete hüperpiltide asemel
Näited käskudest: kõigepealt tuleb ennast identifitseerida (sisestada kasutaja ja parool), LIST käsuga saab vaadata, mis failid on olemas, RETR käsuga saab faile küsida ja STOR käsuga saab faile saata. Serveri poolt vastatakse mingite koodidega, kas näiteks selline kasutaja ja parool on olemas jne. 15. Elektronpost, SMTP, MIME Elektronpost on selline süsteem, kus kasutajad saavad elektroonseid kirju saata. E-posti süsteem koosneb kolmest komponendist: kasutajaagendid (meiliprogramm), e-maili serverid, SMTP (protokoll). Kasutajaagent on meiliprogramm, kus saab kirju koostada, lugeda, vastata ja kogu kirjakasti hallata. Meiliserverid on need, kus hoitakse kasutajale saadetud kirju ja neid kirju, mida kasutaja tahab teele saata. Kui kasutaja kirjutab kirja oma meiliprogrammis ja saadab kirja teele, siis kasutaja arvuti suhtleb kohaliku meiliserveriga ja kohalikus meiliserveris pannakse kiri väljuvate kirjade järjekorda
annaabi.ee 
