3. KOORMUSED. Normkoormuste leidmisel on aluseks EPN 1 või projekteerija ja tellija vaheline kokkulepe (võttes arvesse EPN1.1. minimaalnõudeid). Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Muutuval koormusel võib rakendada kombinatsioonitegureid i, mis määratakse EPN 1 alusel või projekteerija ja tellija kokkuleppel. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel tuleks kasuskoormuste arvutamisel arvesse võtta (lisaks kombinatsioonitegurile i ) pinna suurusest ja korruste arvust tulenevaid vähendustegureid. Pinna suurusest tulenev vähendustegur A = c* 0+A0 / A < 1,0 , kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 kombinatsioonitegur. Korruste arvust tulenev vähendustegur n = (2 + (n 2) 0 ) / n , kus n<2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevatew korruste arv; 0 kombinatsuoonitegur.
arvväärtuste määramiseks. (4) Liikluspindade koormuste osas käsitletakse EPN-ENV 1 käesolevas osas ainult koormusi sõidukitest, mille brutokaal ei ületa 160 kN. (5) Inimeste põhjustatud horisontaalkoormusi vaadeldakse ainult käsipuude ja neile analoogsete vaheseinte puhul. (6) Avariikoormusi käesolev osa ei käsitle. 3. Arvutusolukorrad 3.1 Üldpõhimõtted (1) Kasuskoormused tuleb reeglina määrata kigile EPN 1 osas 1 toodud arvutusolukordadele. Kasuskoormuste grupeerimine koormusjuhtumiteks on toodud allpool. 3.2 Kandepiirseisundi koormusjuhtumid Horisontaalsed konstruktsioonielemendid (1) Vahelae kandekonstruktsiooni projekteerimisel käsitletakse kasuskoormusi liikuvate koormustena (ingl. k. free action ), mis paiknevad vahelael konstruktsiooni seisukohalt kõige ebasoodsamas asendis. Juhul, kui tuleb arvestada ka teiste korruste koormusi, võib neid käsitleda ühtlaselt jaotatud liikumatute koormustena.
101 10 Pinnase rõhk piiretele 10.1 Probleemi olemus Pinnasesse rajatud ehitisele mõjub alati pinnase omakaalust põhjustatud surve. Ka pinnasele mõjuv koormus tekitab pinged pinnases ja seepärast ka surve pinnases asuvatele ehitise osadele. Käesolevalt me ei vaatle ehitise omakaalust ja temale mõjuvate kasuskoormuste mõjul tekkivaid pingeid pinnases ja ehitises, vaid just pinnase ja ehitise vahelisest kontaktpingest põhjustatud koormust. Seega on probleem põhiliselt tugi- ja sulundseintele ning keldriseintele mõjuva koormuse määramisega. Kuna need on enamasti vertikaalsed või väikese kaldega konstruktsioonid, siis räägitakse ka pinnase külgsurvest. On aga konstruktsioone, näiteks tunnelid ja torud, mille puhul on oluline ka pinnasesurve vertikaalsuunas. On selge,
annaabi.ee 
