3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi 4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest 4. Diocletianuse reformid. · Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi. Armee jäi küll võitlusvõimeliseks, kuid barbarid ei saanud aru nendest väärtustest, mida neil kaitsta tuli. Lähtuti mitte Rooma riigi huvidest vaid isiklikust kasusaamisest. · Haldusreform- suurendas provintside arvu ja nende asevalitsejad allutati otseselt keisrile · Maksureform-kuna raha väärtus langes pidevalt, hakati raha asemel makse koguma natuuras, st. kujunes naturaalmajandus. · Inimest liikumisvabadust piirati- tagada maksude laekumine · Riigi valitsemises- senat kaotas oma senise rolli ja muutus Rooma linna linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313
argusega, peksmine vihaga. Kui aga kasu himustatakse, siis ei seostu see mingi muu rikutusega loomuses kui ebaõiglusega. Selge siis, et peale täieliku ebaõigluse on olemas ka teine, osaline ebaõiglus, mis kannab sama nime, kuna määratlus langeb samasse liiki. Mõlemad võivad teisi mõjutada, kuid üks au, vara või turvatunde suhtes, või ka kõige suhtes, kui meil oleks nende hõlmamiseks mingi üks nimetus; see leiab aset naudingu tõttu kasusaamisest. Teine seostub aga kõigega, mis kuulub eeskujuliku inimese juurde. Selge siis, et on olemas mitut liiki õiglust ja et on üks, mis on midagi muud, kui kõikehõlmav loomutäius. Seega tuleb selgitada, mis see on ja milliste omadustega. See, mis on ebaõiglane, jaotatakse seaduserikkumiseks ja võrdsusest mittehoolimiseks, õiglane aga seadusele allumiseks ja võrdsuse austamiseks. Seaduserikkumisele vastabki eelpoolnimetatud ebaõiglus. See aga, mis on
annaabi.ee 
