organiseerima, või teha muud, et kasuperendust soodustada. Kasutatud kirjandus: 1. Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool. 2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik. 3. Ibrus, K. (2011). Analüüs: Riik toetab endiselt pigem lastekodusid kui kasuperesid. Eesti päevaleht. 4. Petoffer, S. (2010). Rootsis on lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Pealinn. 5. Perekonnaseadus. Riigi Teataja 1994. 6. Sotsiaalhoolekandeseadus. Riigi Teataja 1995. 7. Majandusaasta aruanne 2009. Riigikontroll. 8. Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2008. aastal. Riigikontroll, 2009.
Kuna Eesti on ühinenud eelnimetatud lapsendamise konventsiooniga, teeme rahvusvahelisi reegleid järgivat koostööd kolme riigi (Soome, Rootsi, USA) organisatsioonidega, kes on oma riigis tunnustatud kui Eestist lapsendamise vahendajad. 25 PRIDE koolitus q Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolitusprogramm, mille alusel hooldus- ja kasuperesid koolitatakse, on PRIDE. q PRIDE eelkoolitusel käsitletavad teemad: · ühinemine PRIDE-programmiga · meeskonnatöö pereliikmete staatuse saavutamiseks · arenguvajaduste rahuldamine kiindumus · arenguvajaduste rahuldamine kaotus · perekondlike suhete tugevdamine · arenguvajaduste rahuldamine distsipiin · peresuhete jätkamine · muudatuste planeerimine · hooldusperena toimimine
annaabi.ee 
