Kuna vertikaalsed keiretsud on väga populaarsed Jaapani autotööstuses, siis on vastavateks kõrgeimateks ettevõteteks näiteks Nissan, Honda või Toyota. Vertikaalsete keiretsude puhul on huvitavaks asjaoluks ka ettevõtete jaotamine kategooriatesse läbi seotuse keiretsu tuumikuks oleva tegevusega. Mida lähemal äri tuumale, seda suuremad ning stabiilsema tegevusega on seal asuvad üksused. Väiksemad ning suurele ärile vähem olulised tootjad omavad suuremaid riske ning väiksemaid kasumimarginaale. Seejuures on põhjuseks just varasemate kontaktide ja kogemuse olemasolu. Vanu sisse töötanud võrgustikke ei hakata naljalt lammutama ning uued tulijad peavad end esmalt vähem oluliste tegevustega tõestama. Erinevus USA ja Euroopa puhul kasutusel olevast kapitalismist on üsna ilmne. (Twomey) Suurim vertikaalselt integreeritud keiretsu grupp on Toyota. Kuna seda haldav pank on teisi vertikaalseid keiretsusid haldavate pankadega võrreldes keiretsu suurusega pigem
Motivatsiooniks kasutas turundusmeetodit, kus seoti meeldiv (meelelahutus) äriliste eesmärkidega: meelitada võimalikult palju naisarste oma toodet kasutama (pakkuma). Firma lähtus eelkõige pikaajalistest eesmärkidest, läbi turu laiendamise kasumi maksimeerimine. Ärilistest küljest on see efektiivseim meetod, mis reeglina toimib ja tõstab kasumimarginaale. Üheks turundusnipiks oli ka omaala spetsialistide värbamine ettekannete tegemisel. Ärilisest seisukohast on tõde see, et kui sa ise ennast ei reklaami ei saa sa loota, et keegi sind märkab. Utilitarism. Kui firma ei tutvustaks ennast, siis puuduks tarbijatel alternatiivne ja mitmekesine valikuvõimalus, sest kindlasti on sihtturul inimesi, kellel antud