analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest. --- MÕISTED: kasumilävi - selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed (nn nullkasum); piirkasum - peale muutuvkulude katmist järele jääv tulu; piirkasumimäär - piirkasumi ja müügitulu suhe; muutuvkulude määr - muutuvkulude ja müügitulu suhe; sihtkasum - teenida soovitav kasumimaht. --- KMK-analüüsi teostamisel eeldatakse, et: ● tegemist on ainult üht liiki kaubaga (toodanguga) või konstantse müügistruktuuriga (tootmisstruktuuriga); ● kõik kulud on liigitatud püsi- ja/või muutuvkuludeks (see tähendab, et segakulude puhul on püsi- ja muutuvkomponent kergesti eraldatavad); ● olulisusvahemikus on püsikulud konstantsed ja muutuvkulud varieeruvad proportsionaalselt kulukäituriga;
Alternatiivide elluviimise tulemusvektoril on järgmised komponendid: toodetud aastakasum, kahjulike ainete emissioon; häired tarbijate teenindamisel; töötraumad. Toodetud aastakasum on esimese eesmärksüsteemi komponendi kvantitatiivne väljendaja ehk kriteerium. Samas on vaja leida kriteerium kasumi mõju väljendamiseks ettevõtte imagole (loodust reostava ettevõtte liiga suur kasumimaht tekitab halvakspanu – miks ei investeerita keskkonnakaitsesse?). Normatiive ületava kahjulike ainete emissioon tõlgib kasuminumbri vähenemiseks makstud trahvide summa. Kahjulike ainete koguemissioon kahjustab aga ettevõtte imagot, mille mõõtmiseks on vaja välja töötada spetsiaalne kriteerium. Häired tarbijate teenindamisel avaldab kasumile mõju tarnimata jäänud toodangust