20 Kuna nõuded ostjatele on bilansis erinevalt müügikäibest käibemaksuga, siis tuleks ühte neist korrigeerida. Tavaliselt eraldatakse nõuetest käibemaksu osa. Vastasel korral saadakse tegelikust suurem suhtarv. 21 Tihti on probleemiks see, kas võtta selle suhtarvu lugejasse müügikäive või müüdud kaupade kulu. Statistikaametid kasutavad müügikäivet, sest tihti ei ole ettevõtete aruannetest võimalik välja lugeda müüdud kaupade kulu. Eestis kasutusel olevatest kasumiaruannetest võimaldab seda skeem 2. Varude käibevälde ehk konversiooniperiood näitab aega päevades, mis kulub varudest kauba müügini ehk aega kauba ostmise ja müümise vahel. Keskmisest pikem varude käibeperiood näitab, et ettevõte kas ostab sisse liiga palju toorainet, mida ei jõuta töödelda või ei kulge valmistoodangu müük plaanipäraselt või on tootmisprotsess liiga pikk. Varude käibekordaja ja välte mõistmisel peab täpselt teadma, mis kuulub varude alla: 22
finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditorid eelistaksid näha võlakordajat madalana, sest siis on nende risk väiksem, kuna nad on ettevõtte 21 finantsraskuste korral enam kaitstud. Võlakordaja suur väärtus tähendab tavaliselt kõrgemat intressimäära kreeditoride täiendava riski eest (Alver, Reinberg 1999, lk 148). Ettevõtte poolt kasutatavate laenude ulatus oleneb tema kinnitatud kasumiaruannetest ja varast, mida on võimalik kasutada tagatisena ning sellest kui suurt riski ettevõtte juhtkond on nõus kandma (Peterson 2000, lk 129). Mida suurem on laenude osatähtsus ettevõtte varade katteallikates, seda kõrgemad on finantsvõimendusega kaasnevad riskid ja seega seda ebastabiilsem on ettevõtte pikaajaline maksevõime (Banhard, Kitvel 2001, lk 94). Intresside kattekordaja määrab võlgniku maksevõime jooksvate intresside maksmiseks vastavalt seosele (Rünkla 1996, lk 43):
annaabi.ee 
