valikuprobleem siis, kui iga hüvise korral kehtib Gosseni I seadus: 1) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda suurem on inimese hinnang tarbitava koguse kasulikkusele (seda suurem on heaolu), 2) mida suurem on hüvise tarbitav kogus, seda vähem suureneb kasulikkustase hüvise iga lisanduva ühiku tarbimise arvel. Neid seaduspärasusi on lihtne väljendada hüvise piirkasulikkuse ja selle muutumise abil. Hüvise piirkasulikkus on kasulikkuslisa (kasulikkuse suurenemine või vähenemine) järgmise hüviseühiku tarbimise arvel. Kui kasulikkushinnang koguse suurenedes kasvab, siis järelikult peab olema piirkasulikkus positiivne. Kui piirkasulikkus on negatiivne, siis järjekordse hüviseühiku tarbimine vähendab heaolu ja ratsionaalne tarbija hüvist sellises koguses ei kasuta. Kui aga kasulikkuslisa hüvise koguse suurenedes suureneb, siis on ratsionaalne tarbitavat hüvisekogust kindlasti suurenda, järelikult valikut pole! 3
Mis muutub Juhani valikutes? Kui üldse, siis miks ta otsustab naabrile appi minna? Valikutes ei muutu midagi. Iga tunni lisakasu hobidest tuleb jagada võimaliku teenitava tuluga ja valiku tulemus on täpselt samasugune. Appi minna otsustab ta siis, kui teenitav 30 eurot (või teenitav raha + heanaaberlike suhete säilitamine) on Juhani arvates rohkem väärt kui hobidest saadav heaolulisa. 7. Teadaoleva funktsiooniga esitatava kasulikkushinnangu korral on kasulikkuslisa arvutatav kasulikkusfunktsiooni tuletisena. Seega kaardimängu korral peaks see avalduma seosena dH (t ) 2t . Miks meie tabelis on teised arvud? Seos on esitatud pideva funktsioonina, meie dt tabelis on esitatud diskreetsed väärtused. Näiteks heaolu muutus viienda kaardimängutunni jooksul 25 16 9 on arvutatav kasulikkushinnangu tuletisena kohal t 4,5 2t 9 . Ülesanne 1.3. Tarbija hindab ,,Farmi" keefiri ühikust saadavat lisakasu 9 palliga ja ,,Meieri" keefiri
annaabi.ee 
