röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega. See vaatus hõlmab muu hulgas Havai päritolu Lõunamere saare elanikke ja karja ahve. Tantsijad saavad oma paksudes kasukates korralikult higistada. Mulle meeldis kuidas Bo-Ruben Hedwall oli teostanud lavastuse. Lavastus oli värvikas, karikatuuriline ja vallatu. Visuaalselt oli parim asi teise poolaja alguses nähtud ujumisstseen, kus Pipi, Tommi ja Annika lendavad mööda lava trossidega ringi immiteerides ujumist. Kõik üleminekud olid nii sujuvad, et ma ei pannud isegi tähele, millal hakati asukohta vahetama, valgusega mängiti osavalt. Lavastus oli terviklik ning hästi ülesehitatud, vaatasin koguaeg huviga
tagumises osas peremees ja perenaine, ukse pool nooremad lapsed, tagumises parempoolses osas suuremad lapsed, siis teenijad ja juhuslikud külalised. Kui kojas elas kaks peret, siis kuulus kummalegi perele üks pool kojast. Magama heites võeti pea alla kotid, mis muidu kojapuude küljes rippusid, või olid patjadeks põdrakarvaga täidetud kotid. Peale võeti villased või lambanahksed tekid, põdrakarjustel olid kaasas purjekangast katted. Sügisest peale magati põdranahksetes kasukates ja kinnitamata paeltega nahkjalatsites. Nii kojas kui muudes magamispaikades võidi suvel sääskedest vabanemiseks ja talvel pakasega kasutada puuvillasest riidest õmmeldud sisemist ,,telki", mis kinnitati katuse või lae külge ja tõmmati alumises osas pingule seinte ja püstiste puukeppide vahele. Koja püstitamiseks kulus kahel mehel umbes veerand tundi. Samal ajal raiusid naised lõkkepuid. Kui meestel oli karja juures tegemist, püstitasid koja naised
annaabi.ee 
