- eelköige sakslaste röhumise töttu 25. Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?- 1) müntide korraldamist 2)sõja alustamist 3)rahu sölmimist 26. Saksa Ordu pealinnus asus 13. Sajandi löpus Marienburgis 27. Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas? -1)kloostri laadseid 2)konvendi hoone 3)kastell-linnus 28. Kellega Liivimaa Ordul tuli södida? 2) Leedulastega 2)vene vürstiriikidega 3)paganatega 29. Eesti külas olid keskajal esindatud 1)puusepp 2)sepp 3) kasukategijad 4) höbesepp 5)saanisepp 30. Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?Miks? Harjumaal, sest see on Tallinna lähedal ja seal on soodsad turustamisvöimalused 31. Körgmeister-Saksa ordu körgeim juht 32. Meister-Liivimaa orduprovintsijuht 33. Maamarssal-liivimaa meistri asetäitja ja ordu söjavägede ülemjuhataja 34. Konvendihoone- saksa ordu linnusetüüp 35. Millistel linnadel oli 13 sajandil linnaöigus?- 1) paide 2)tartu 3)vana-pärnu 4)haapsalu 36
- eelköige sakslaste röhumise töttu 25.Milliseid teemasid arutati liivimaa maapäeval?- 1) müntide korraldamist 2)sõja alustamist 3)rahu sölmimist 26.Saksa Ordu pealinnus asus 13. Sajandi löpus Marienburgis 27.Mis tüüpi linnuseid ordu Liivimaale ehitas? -1)kloostri laadseid 2)konvendi hoone 3)kastell-linnus 28.Kellega Liivimaa Ordul tuli södida? – 2) Leedulastega 2)vene vürstiriikidega 3)paganatega 29.Eesti külas olid keskajal esindatud 1)puusepp 2)sepp 3) kasukategijad 4) höbesepp 5)saanisepp 30.Millises piirkonnas Eestis oli köige rohkem möisaid?Miks? – Harjumaal, sest see on Tallinna lähedal ja seal on soodsad turustamisvöimalused 31.Körgmeister-Saksa ordu körgeim juht 32.Meister-Liivimaa orduprovintsijuht 33.Maamarssal-liivimaa meistri asetäitja ja ordu söjavägede ülemjuhataja 34.Konvendihoone- saksa ordu linnusetüüp 35.Millistel linnadel oli 13 sajandil linnaöigus?- 1) paide 2)tartu 3)vana- pärnu 4)haapsalu 36
Iga enamkulutatud päeva eest tuli maksta trahvi nagu hiljemgi, kui meister ei pidanud kinni kliendile lubatud tähtajast. 1708. aasta maikuus, seega siis paar aastat enne Tallinna siirdumist vene võimu alla, otsustasid ka Tallinna mittesaksa kasuksepad ja talupojarätsepad oma ameti asutada, millega raad ka nõustus. Tegemist on viimase Tallinnas Rootsi ajal asutatud ametiga. Skraa algprotokollis selgitatakse: " Alates siit peavad kõik kasukategijad ja talurahvarätsepad, kes on ausad ja korralikud ning oma eriala hästi õppinud, nii kui meistrid olema." Meistriks saamise proovitöö- lambanahkne kasukas ja vammus, pidi valmima kolme päevaga raeliikmetest tsunftihärrade ning meistrite ees. Nagu oldermannide nimistust võib järeldada, oli sellel erialal üllatavalt suur rootslaste ja soomlaste osatähtsus. Köösnerite eluasemed Tallinna linnaosades ja tänavates on jälgitavad. Läbi sajandite oli
annaabi.ee 
